Stuttgardi turniiri tänases finaalis on kogemused kindlasti 29-aastase tšehhitari Petra Kvitova (3) eelis võrreldes Anett Kontaveidiga (8), kes mängib alles viiendat WTA finaali.
Kvitova turniirivõitude arv on märkimisväärne – kümne aasta jooksul 26 esikohta. Tšehhitar on olnud kaotaja pool üheksas finaalis, mis ühtlasi tähendab seda, et ta on võitnud umbes kolmveerand (35st 26) kõigist lõppkohtumistest, kus on osalenud. Anettil on see number vastupidine – ainult veerand ehk 4st 1.
Eesti esireketi tänase vastase seniste saavutuste rea saame siin esitleda ainult kokkuvõtvalt, sest muidu läheks jutt liiga pikaks. Kvitova noortekarjäär on teistest tippudest erinev, sest 2006. aastast alates ta peaaegu enam juunioride turniiridel ei mänginudki, ehkki oli siis 16-aastane. Tema parim koht juunioride edetabelis oli 27. ja noorte slämmiturniiril mängis ta vaid korra (3. ring 2007 Wimbledon).
Wimbledon saigi paigaks, kus Kvitova mängis ennast maailma tippu. Tema esimene edu tennise Mekas tuli 20-aastaselt (2010) ning seda Eesti tennisesõbrad ilmselt mäletavad – teel poolfinaali alistas ta kaotusseisust ja vastase matšpallidelt Kaia Kanepi. 2011 oli Kvitova juba Wimbledoni tšempion ning ta kordas võitu aastal 2014. Ühelgi teisel slämmiturniiril polnud ta jõudnud poolfinaalist kaugemale, kuni lõpuks tänavu murdis end Austraalias finaali, kus kaotas Naomi Osakale.
31. oktoobril 2011 kerkis Kvitova 21-aastaselt maailma 2. reketiks, kuid seda viimast sammu ta ei astunudki, sest tšehhitari paremad ajad langesid kokku Viktoria Azarenka omaga, lisaks alustasid uut tõusu kohe ka Serena Williams ja Maria Šarapova. Kuid 2011 ongi Kvitova seni parim aasta, ta võitis 6 turniiri, mille hulgas lisaks Wimbledonile WTA finaalturniir ja Madridi Premier Mandatory turniir. Kuid ega Kvitova veel võitmist katkestanud – aastatel 2012-2016 kirjutas ta igal hooajal enda arvele vähemalt kaks tiitlit. Suurema osa sellest perioodist püsis ta maailma edetabeli esikuuikus.
Siis tuli aga saatuslik 20. detsember 2016, mis võinuks Kvitova karjäärile punkti panna. Sellest juhtumist on kirjutatud palju, ka Tennisnetis (vaadake üht varasemat lugu siit), kuid kordame, et majja sissetunginud varga noarünnaku kaitseks pani Kvitova ette oma tugevama ehk vasaku käe ja sai sinna hulga haavu. Kardeti, et Kvitova mängukäsi ei paranegi, aga ta oli maikuuks tagasi ja võitis 2017. aastal isegi Birminghami turniiri, kuigi too hooaeg on mõistetavatel põhjustel seni ainus, kus Kvitova pidanud leppima ühe tiitliga.
Ent mullu oli tagasi juba endine Kvitova. Ta võitis viis tiitlit – rohkem kui ükski teine mängija WTA tuuril. Võit Madridis oli neist suurima kaaluga. Kvitova sai mullu kevadel kirja ka pikima võiduseeria – 13 kohtumist -, mis sisaldas Praha ja Madridi (need turniirid järgmisest nädalast algavad) esikohta ja kaht võitu Roland Garrosis, kuni selle jada katkestas Pariisi 3. ringis Anett Kontaveit 7:6, 7:6 võiduga.
Tänavu jaanuaris saavutas Kvitova peaaegu sama pika (seekord 11 võitu) võiduseeria, mille üks osaline oli taas Kontaveit – viimase tennisistina, kes võitis Kvitovat Brisbane’is enne seeria algust. Sydney turniiril alanud võidujada katkes Australian Openi finaalis juba mainitud kaotusega Osakale. Kuid üle pika aja kerkis Kvitova uuesti maailma teiseks reketiks.
Seni kogutud punktide põhjal on Kvitova 2019. aasta liider. Lisaks Sydney võidule ja Australian Openi finaalile on tšehhitaril kirjas Dubai turniiri finaal, Miami veerandfinaal ja nüüd Stuttgardis vähemalt finaal.
Ükskõik, kas võtame aluseks Kvitova tänavuse hooaja või kogu karjääri, on tegemist erakordselt ohtliku vastasega. Kvitova on tuntud oma mitmekülgsete oskuste poolest. Vasakukäelise puhul on alati ohtlik serv teise kasti tagakäe poolele, lisaks valdab Kvitova tapvat eeskäe ründelööki ning tagakäega oskab vajadusel lõigata. Võiks hinnata, et just Kvitova on oma eeskäega kõige lähemal ideaalile, kelleks peetakse Steffi Grafi, hüüdnimega “Preili Eeskäsi”. Ning teiseks, vaadates Kvitova turniirivõitude nimekirja, on ta võrdselt tugev kõigil väljakukatetel. Tõsi, liivaväljakutel on Kvitova olnud edukas eelkõige Madridis (3 tiitlit), aga Roland Garrosis jõudnud vaid poolfinaali (2012) ning ülejäänud kordadel pole saanud 4. ringist kaugemale. Kvitova kolmas pluss on muidugi kõva võitlejahing.
Kvitova peamine miinus on selles, et agressiivne stiil toob kaasa palju lihtvigu. Tihti on tšehhitar sattunud hätta kaitsvat tüüpi vastastega nagu Simona Halep või Angelique Kerber. Kuid ei saa jätta mainimata, et ka Anett on Kvitovale osutunud ebamugavaks vastaseks. Seisu 3:2 juures on Kvitova võitnud Kontaveiti ainult korra kahes setis (mullu Rogers Cupil Kanadas). Nende esimese kohtumise Cincinnatis võitis Kvitova kaotusseisust 1:6, 2:4, kuid viimane võit kuulub Kontaveidile tänavuselt Brisbane’i turniirilt tulemusega 7:5, 7:6. Veel üks huvitav fakt: Kontaveit on Kvitova vastu võitnud viimased neli tie-break’i (esimese Cincinnatis kaotas).
Seega on olemas teatud märgid, mis annavad Kontaveidile Kvitova vastu tänases finaalis häid šansse. Aga kogemuste eelis sunnib kihlveokontoreid eelistama Kvitovat. Ennustusportaal Paf annab tänahommikuse seisuga Kvitova võidu puhul koefitsiendiks 1,52 ja Kontaveidile 2,55. Ka teistes kihlveokontorites saab Kvitovale panustamise korral raha tagasi umbes 1,5-kordselt, mis tähendab, et tšehhitari võimalusi hinnatakse 65% lähistel.
Ütleks nii, et Eesti tennisesõbrad, kes tahaksid panustada Kontaveidile 2,5 ja suurema koefitsiendiga – pole paha number. Aga et keegi pärast raha kaotuses Tennisneti ei süüdistaks, siis ütlen: meie pole seda soovitanud! Aga pöialt hoiame ikka!
