fbpx
Close
paf.com

Kontaveit: ma ei mäleta, millal viimati oleksin tennist ja võistlemist nii palju nautinud

Anett Kontaveit / Foto: Zumapress/Scanpix

Naiste profitennise liidu (WTA) koduleheküljel vastab rubriigis “Meistrite nurk” küsimustele kuu aja jooksul kaks turniiri võitnud Anett Kontaveit. WTA Insider, kes on märgitud küsimuste esitajaks, tunneb huvi, millest oli tingitud Anetti nii kiire muutus, et suvine kaotuste seeria muutus järsku võiduseeriaks.

Mis oli teie edu alus sel nädalal Ostravas?

Kontaveit: “See oli väga tugev turniir. Pidin mängima stabiilselt iga kohtumist ja suutsin seda. Arvan, et minu tase tõusis, tundsin end iga mänguga paremini. Olin uhke selle üle, kuidas suutsin keskenduda.”

Olete kolme viimase turniiri jooksul maininud, et saite väljakul tagasi mängurõõmu. Mis hetkel tundsite, et olete selle kaotanud?

Kontaveit: “Kui lõpetasin hooaja ettevalmistuse, olin väga põnevil, mis hakkab saama. Austraalias sattusime aga paariks nädalaks karantiini. Kuigi mul läks hästi, jõudsin turniiril finaali (Grampians Trophy – toim), tundsin end kogu hooaja vältel, et pärast kaht-kolme mängu olen väsinud.

Võib-olla polnud mul motivatsiooni, võib-olla ei osanud leida õiget suunda. Pärast Eastbourne’i turniiri finaali tekkis madalseis. Kaotasin mitu korda esimeses ringis. Siis vahetasin treenerit. Ma polnud mõnda aega kindel, kas teen õigesti. Dmitri (Tursunov – toim.) meeskonnaga liitumisel tunnen, et teen jälle õiget asja. Olen taas leidnud suuna, kuhu edasi liikuda.

Ma arvan, et suurim asi on see, et olen hakanud nautima isegi raskeid hetki. Isegi tasavägiseid kohtumisi võtan kui väljakutset. Selle üle on mul kõige rohkem hea meel, sest ma ei mäleta, millal viimati oleksin tennist nii palju nautinud.”

See on üsna tavaline, et mängija, kes on püsivalt olnud paar aastat TOP 50-s, langeb mingil hetkel masendusse.

Kontaveit: “Ühte konkreetset asja on raske välja tuua. Tegin palju tööd ja kaotasin järjekindlalt TOP 10 mängijatele. Tundsin, et mängin tõeliselt head tennist, kuid jään neile alla. Üritad palju, aga see ei toimi kõrgetasemeliste mängijate vastu.

Aga ma tahan alati teha kõike paremini. Mingil hetkel mõtlesin, et ma pole loodud neid alistama. Kui niisugune mõte käib peast läbi, kaotad motivatsiooni. Nüüd tunnen, et olen maha jätnud negatiivsed mõtted, mis võivad vahel ligi hiilida. Arvan, et seda juhtub kõigil, kuid mul võttis sellest arusaamine kauem aega.”

Oli see lihtsalt nii, et kuulasite uut häält oma tiimis? Mis ikkagi tõi pöörde? Pärast viiemängulist kaotuste seeriat suvel oled sa võitnud nüüd 13st mängust 12 ja kaks tiitlit kolme turniiri jooksul.

Kontaveit: “Jah, see võis olla uus hääl. See on lihtsalt toonud lisaenergiat ja natuke rohkem eneseusku minu mängu. Ta õpetas mulle, kuidas olla natuke positiivsem. Ma pole kindel, kas tegu oli mingi konkreetse ütlemisega või lihtsalt pidin kuulma mingit nõu, mis pööraks asjad mu peas ümber.

Kuidas teie meelest see rõõm kajastub teie mängus? Mis on see mõtteviisi muutus, mis teeb teid paremaks tennisistiks?

Kontaveit: “Arvan, et tehniliselt olena alati löönud hästi. Leian, et minu mängus pole midagi dramaatiliselt valesti. See on nii palju peas kinni. Ma lihtsalt arvan, et mängin positiivsemalt ja kindlamalt, ei pinguta enam üle, aga säilitan agressiivsuse. Ma arvan, et liigun praegu suurepäraselt. Ma vaatan asju positiivsemalt, mis minu arvates kandub üle ka minu mängu.”

Kas see raskendab motivatsiooni ja positiivsuse kujundamist, et olete pärit riigist, kus profituuril palju mängijaid pole? Oleme praegu Tšehhis, kes saaks Billie Jean Kingi karikavõistlustel välja panna mitu naiskonda. See võib motiveerida, kui tippmängijad üksteist tagant suruvad.

Kontaveit: “Eesti on väga väike riik. Olen sellega harjunud, et võõras riigis ei ole tribüünid minu toetajaid täis. Minu pere, sõbrad ja Eesti inimesed hoiavad mulle pöialt arvutiekraani ja telerite taga. Tunnen, et kodune toetus on tohutu. Arvan, et sellest on ka palju kasu, kui oled pärit väikesest riigist. Sa pole lihtsalt üks 20st suurepärasest mängijast. Seal oleme ainult mina ja Kaia (Kanepi – toim).

Sellel on oma plussid ja miinused, aga mulle ei meeldi mõelda, et “oh, kui oleksin pärit mujalt”. Mulle on jagatud oma kaardid ja mul on hea meel nendega mängida.”

scroll to top