Kui Australian Openi eilne naiste üksikmängu finaal pakkus enneolematut pinget, siis meeste finaal Novak Djokovici (Serbia, 1) ja Rafael Nadali (Hispaania, 2) vahel kujunes liiga ühepoolseks, kui maailma esireket võitis kahe tunni ja 4 minutiga 6:3, 6:2, 6:3.
Mida rohkem äralööke Djokovic tegi, seda rohkem kostus publiku ohkeid ja pettumust. Selles mõttes oli isegi Djokovicist kahju, sest tema hea mäng vääris rohkem aplausi, aga kuna rahvas ootas põnevust, asus enamik Nadali toetama.
Djokovic esitas oma “tavalise” partii – mängides tagajoonelt kõrge intensiivsusega, hoidis ta vastast vaos, aga samal ajal vältis ise riski. Äralööke tegi ta siis, kui selleks tuli õige aeg. Djokovici puhul tundub selline mäng erakordselt rutiinne, aga paraku ükski teine tennisist maailmas seda ei oska. Ja kui mees teeb 34 äralööki ja ainult 9 lihtviga, siis see peab olema absoluutne tipptase!
Nadal oli esimestes geimides väga ebakindel ja seisul 0:3 oli ta võitnud ainult ühe punkti. Kindlasti vajutas ka algus mängule pitseri. Nadal pidi midagi tegema mängu võrdsustamiseks ja teatud hetkedel see õnnestuski, aga ära antud edu tagasi teha oli tal võimatu, sest vastase servil tal variante ei tekkinud. Näiteks esimese setis sai ta serblase pallingul ainult ühe punkti ja kogu mängu jooksul ühe murdepalli. Tõsi on, et Nadal ei mänginud nii hästi nagu sellel turniiril varem, aga raske olnuks tal igal juhul. Kuid isegi Mats Wilander oli üllatunud, kui kergelt võit Djokovicile tuli.
Djokovici äralöökide/lihtvigade statistika oli juba toodud, Nadalil olid vastavad numbrid 21 ja 28. Kui enne mängu rääkisid nii Wilander kui ka Alex Corretja Eurospordis, kuidas Nadal on tänavu oma servi edendanud, siis täna see kuidagi ei ilmnenud. Ässade arvestuses võitis Djokovic 8:3 ning esimeselt servilt teenis serblane 80, aga Nadal ainult 51% punktidest. See viimane on meeste mängus ikka väga väike number!
Kui küsite, kas Djokovic varem üldse on Nadali nii kindlalt võitnud, siis statistika näitab, et aastatel 2015 ja 2016 kokku 7 kohtumises ei loovutanud serblane Nadalile settigi, võites isegi hispaanlase lemmikturniiri Prantsusmaa lahtiste veerandfinaalis 7:5, 6:3, 6:1. Oli ka selliseid tulemusi nagu 6:2, 6:2 ja 6:1, 6:2. Kuid Nadal oli neil aastatel hädas vigastusega ning tippvormist kaugel. Tänavusel Australian Openil aga tundus, et Rafa on lähedal Djokovici hetketasemele. Finaal seda paraku ei näidanud.
Pärast traditsioonilist vastase kiitmist ning tänusõnu sponsoritele ja korraldajaile ütles Nadal: “Mul oli edukas nädal, aga täna ei olnud parim päev – paljud tennisistid oleksid minust paremini Novakile vastu hakanud. Sellegipoolest olen rahul, et sain jagu vigastusest, sest ma mängisin ju pärast US Openi poolfinaali alles esimese turniiri. Eelmise aasta lõpp oli väga raske. Töötan ja võitlen iga päev selle nimel, et saada paremaks.”
Tagasihoidlik Djokovic pidas ilmselt liiga paljuks enda mängu kiitmist, sest seda nägid kõik. Oli märkimisväärne, et ta eraldi tänas treener Marian Vajdat tema tiimi naasmise eest – proovis ju Djokovic vahepeal treeneritena mitmeid endiste aegade staare (Boris Becker, Andre Agassi), aga kutsus siis Vajda tagasi ning tema õnneks ei olnud juhendaja solvunud vahepealsest taandamisest. “Loodan, et mu pere oli ka teleri ees finaali vaatamas ja selle üle on mul alati hea meel, et saan kallite inimestega oma võite jagada. Nad on palju ohverdanud, et saaksin oma unistusi täita,” lisas Djokovic.
“Ma ei ole üllatunud, et Djokovic kindlalt võitis, aga see viis, kuidas ta seda tegi, oli siiski hämmastav,” märkis Wilander. “Algul tundus, et Rafa närveerib ja tal läheb aega mängu sisse saamiseks. Aga kui ta sai sisse ja hakkas vastu, siis järsku kõik märkasid: vau, Novak mängib lausa uskumatult!” Wilander lisas, et kuigi Nadal tundus täna üsna keskpärane, muudab Djokovic ka teised vastased keskpärasteks. “Arvan, et ka Djokovici serv on veidi alahinnatud. See ei ole tugev, aga sunnib vastaseid eksima. Samuti tundub, et Novak loeb Rafa mängu paremini, kui Rafa tema oma.”
Djokovic võitis seitsmenda Australian Openi, millega kerkis ka antud turniiri ainuliidriks, sest Roy Emerson ja Roger Federer on siin võitnud kuus korda. Üldiste slämmivõitude arvestuses oli see Djokovici 15. tiitel, millega ta möödus Pete Samprasest (14).
Nüüd on 21. sajandi tennise suur kolmik vääramatult eesotsas slämmitiitlite arvult: Federer 20, Nadal 17, Djokovic 15. Kuna hetkel on serblane üliheas hoos, siis 2019. aasta hooajal on kaks küsimust: kas ta saab Nadali kätte või teeb koguni suure slämmi, võites ühel aastal neli turniiri? Wilander vastas sellele tänase ülekande lõpus: “Usun küll, et Novak võidab tänavu kaks tiitlit veel ja püüab Rafa kinni, aga suur slämm on muidugi kõige suurem küsimus – kas ta seda ka suudab?”
