fbpx
Close

AJALUGU | Mats Wilander: iga pall tuleb tagasi

Mats Wilander 2017. aastal Roland Garrosis. / Foto: AFP/Scanpix

Nagu ikka, jätkab Tennisnet rahvusvaheliste võistluste põua ajal ajaloolise materjali avaldamist. Seekord teeme juttu rootslasest Mats Wilanderist, kelle kohta tema kaasmaalane Stefan Edberg ütles pealkirjas toodud lause.

Tähtpäev on ka kohe tulemas – 6. juunil möödub 38 aastat päevast, mil Wilander võitis oma karjääri esimese suure slämmi turniiri. Tal oli siis veel kaks ja pool kuud puudu 18-aastaseks saamisest, tollal kõigi aegade noorim slämmiturniiri võitja. Aga selle rekordi lõid peatselt üle nii Boris Becker kui ka Michael Chang.

Wilander teenis oma esimese slämmivõidu aastal ka rahvusvahelise Fair Play (Ausa Mängu) auhinna. Poolfinaalis argentiinlase Jose Luis Clerciga oli Wilanderil kasutada matšpall seisul 7:5, 6:2, 1:6, 6:5, 40:30. Clerci tugevast ründelöögist lendas pall piiri äärde, nii joone- kui ka pukikohtunik arvasid, et see oli audis. Kohtunik kuulutas matši lõppenuks, aga Wilander ei liigutanud ennast. Ta palus punkt ümber mängida, sest ei tahtnud oma esimesse finaali jõuda kahtlase palli abil. Kohtunik nõustus, ehkki rikkus sellega reegleid. Pall mängiti ümber, Clerc lõi võrku ja matš sai ikka läbi. Kuulus tennisejakirjanik Bud Collins kommenteeris: “Otsus oli vale, aga lõpuks olid kõik selle üle õnnelikud.” Finaalis alistas Wilander teise argentiinlase Guillermo Vilase 1:6, 7:6, 6:0, 6:4.

Wilander võitis kokku 33 ATP turniiri, nende seas seitse esikohta slämmiturniiridel (3 x Australian Open, 3 x Roland Garros, 1 x US Open). Tähelepanuväärne on ka fakt, et Wilanderil õnnestus ainsana võita Australian Open nii murul (1983 ja 1984) kui ka kõvakattel (1988). Kuigi Wimbledonis ei jõudnud Wilander kunagi veerandfinaalist kaugemale, ei saa ometi öelda, et ta poleks murul suutnud head taset näidata.

Saviliiv oli siiski tagajoonemängu eelistanud Wilanderi lemmikkate, Pariisi finaalis mängis ta viis (Austraalias neli) korda. Kui 1985. aastal alistas Wilander finaalis Ivan Lendli, mängiti selles kohtumises nii pikki punkte, et ühe pallivahetuse jooksul jõudis isegi köögis endale võileiva teha ja siis samaks punktiks teleri taha istuda. Tänapäevaga võrreldes oli tagajoonemäng siis vähem agressiivne ja kui kumbki mees ei taha ka võrku tungida, siis punkt veniski.

Maailma esikolmikus oli Wilander mitu hooaega, aga 1988 oli kindlalt tema parim aasta, kus polnud enam võimalik, et ta ei tõuseks esireketiks, kui rootslane oli võitnud samal aastal Australian Openi, Roland Garrosi ja US Openi. Täpselt nii oligi, et 12. septembril, päev pärast New Yorgi finaali, kerkis Wilander esimeseks ja püsis sellel positsioonil 20 nädalat – täpselt 1989. aasta Australian Openi lõpuni, kus tiitlikaitsja langes välja juba 2. ringis. Allpool näete videot 1988. aasta US Openi finaalist Wilander – Lendl.

Wilanderi kõige edukam turniir oli aga Masters sarja kuuluv Cincinnati Open, mille ta võitis neli korda (1983. 1984, 1986, 1988). Ta jagas tollal Cincinnatis võitude arvu poolest esikohta, aga hiljem lõi Roger Federer selle üle.

Kuid pärast oma edukaimat aastat kaotas Wilander motivatsiooni rohkem pingutada. 1991. aastal langes Wilander alles 26 aasta vanusena maailma esisajast välja. Mitte ainult kehvade tulemuste tõttu, vaid ka põhjusel, et ta mängis vähe turniire. Näiteks alates 1991. aasta Wimbledonist jättis Wilander vahele üheksa slämmiturniiri järjest, naastes 1993 US Openil, aga enam ta 1/8 finaalist (1994 Australian Open) kaugemale ei jõudnud.

Wilander ise oli oma esireketi staatuse üle üsna skeptiline. “Siis kui ma olin number üks, ei olnud ma päris õige esireket,” möönis ta. “See tähendab, et vastavalt tulemustele ma tõesti pidin saama US Openi järel number üheks, kuid olles troonil, mängisin ma neli järgmist kuud šokeerivalt halvasti. Igatahes ma ei tulnud pingega toime.”

Edberg on aga kaasmaalase kohta öelnud nii: “Mats oli mitut viisi imeline mängija, aga esmajoones selles, kuidas ta vastase mängu luges ja peaaegu üldse ei eksinud. Et teda võita, pidid sa temast piltlikult öeldes läbi lööma või mingil viisil manööverdama. Aga kui ta oli parimas vormis, siis eriti liivaväljakul oli ta nagu sein. Mingit lahendust võitmiseks ei olnud. Iga pall tuleb tagasi ja kui lähed võrku, siis ta lööb sinust mööda.”

Siinkohal on huvitav märkida, et Wilander jäi omavahelistes mängudes Edbergiga peale 11:9. Kuigi Edberg kirjeldas nii värvikalt Wilanderi vastu mängimist saviliival, kohtusid nad sellel kattel ainult kaks korda koduses Bastadis ja muidugi võitis Wilander mõlemad mängud. Märksa üllatuslikum on aga see, et kõvakattel alistas Wilander Edbergi 7:3. Suure slämmi turniiridel kohtusid nad omavahel viiel korral ja tähtsaima mängu 1985. aasta Australian Openi finaalis võitis Edberg, aga slämmide üldseis jäi Wilanderi kasuks 3:2.

Seevastu Lendlile kaotas Wilander 7:15, kuid oli selle tulemusega võrreldes edukam slämmiturniiridel, kus rootslane kaotas vaid 4:5. Nii Roland Garrosi kui ka US Openi finaalides jäi nende seis 1:1, aga Austraalias võitis kohtumise 1983. aasta finaalis Wilander. See oli kahe tagajoonemängija ainus matš murul, mille kohta Lendl on öelnud, et see kate kõlbab ainult lehmade karjatamiseks, aga mitte tenniseks. Lendlile sobis muru igatahes veel vähem kui Wilanderile, tal jäigi slämmiturniir sellel kattel võitmata.

Ja lõpuks duell John McEnroega, kelle vastu Wilander pidas ka Davis Cupi ajaloo pikima mängu (6 tundi ja 32 minutit). McEnroe võitis selle kohtumise 1982. aasta veerandfinaalis 7:9, 2:6, 17:15, 6:3, 8:6. Omavaheline üldseis jäi 7:6 McEnroe kasuks. Wilander võitis saviliival 3:1, aga jäi sama tulemusega alla vaipkattel. Murul oli meeste seis 1:1. Aga mis on huvitav, slämmiturniiride finaalis need kaks meest ei kohtunudki.

Enamik tennisesõpru teab, et viimastel aastatel on Wilander töötanud Eurospordis, kus tal on isegi oma saade: “Game, Schett and Mats”, mida ta juhib koos Barbara Schettiga. Kuid üsna tihti on Wilander ka mängudel kaaskommentaator.

scroll to top
Inline
Inline