Neljapäeva keskööl sai läbi kahepäevane Merko Cup, kus Eesti tennisepublikule näitasid oskusi kodused tipud ja Läti parimad mängijad. Tennisnet küsitles selle puhul turniiri peakorraldajat Riho Kallust.
Kuidas jäid võistlusega rahule nii-öelda mängulise poole pealt?
Minu jaoks oli see oluliselt üllatavam, kui oskasin isegi ette kujutada. Mängulise külje pealt oli see võistlus ikka väga äge. Mängijad võtsid asja tõsiselt ja kõik näitasid tipptaset. Eriti teine päev oli põnev.
Aga kuidas oli tulemuse poole pealt, et Eesti naised võitsid 5:0 ja mehed kaotasid 0:5 – samuti üllatav?
Tegelikult oli seal ju mitu mängu, mis võinuks teistpidi minna. Aga et nii juhtus, oli tõesti natuke ootamatu. Jürgenil ja Voval ei olnud võit ju kaugel ning pisut oli üllatav ka Kontaveidi ja Ostapenko mängu lõpufaas, kui vastane mängis väga head tennist, aga Anett suutis siiski skoori enda kasuks kallutada.
Kui kaua ja millist tööd oli sul korraldusliku poolega?
Kõik asjad tulid siiski suhteliselt lühikese ettevalmistusajaga. Mitu korda sai ümber mõeldud mängu toimumiskoht erinevate mängijatega kokku leppides ja arutades. Lõpus oli see korraldamine ikka üsna närviline ja palju asju sündis viimasel hetkel. Aga ma jäin kokkuvõttes rahule, et kõik mängijad tulid platsile ja andsid endast parima.
Väljakukatte vahetus toimus ka üsna viimasel hetkel, kuigi tuli nii või naa arvestada sellise võimalusega, et vihma võib sadada. Või oli siiski otsuse taga Kaia Kanepi soov mängida kõvakattel?
Otsus sündis lõpuks ikkagi konsensusega, kuid minu jaoks oli kindlasti ka oluline, et meie parimad mängiksid kaasa. Aga kuna vaatasime ka ilmateadet ja olime sellega arvestanud, et need päevad võivad tulla keerulised, siis põhimõtteliselt meil teist valikut ei olnudki.
Kuidas ikkagi sündis see idee, et toome suvel meie parimad tennisistid publiku ette ja vastaseks kutsume just lätlased?
Esialgu ei olnudki meil plaanis nii palju mänge pidada, arvasime, et ainult esireketid ja teised reketid lähevad omavahel vastamisi. Aga just lätlaste, eriti nende naistennisistide poole pealt tuli soov, et tahaks mängida mõlema vastasega läbi. Selle alusel lühendasime mänguformaati ja tegime otsustava seti asemel tie-break’i, aga pidasime rohkem kohtumisi. Ja kokkuvõttes see kujunes isegi huvitavamaks.
Pidasin siiski silmas konkreetselt võistluse idee autorlust, et kuidas see sündis?
Eks ma ise olingi selle idee autor. Algusest peale oli plaan kohtuda lätlastega, ehkki palju asju tuli läbi rääkida. Algul ma seda kartsingi, et mängupäevad lähevad liiga pikaks ja nii teisel päeval oligi, aga kõik pidasid hästi vastu ja publikut oli kogu aeg saalis palju.
Kuigi koroonaviirus on tõsine asi ja nii küsida on ehk julm, aga ikkagi: kas matš sai teoks ainult tänu sellele, et viiruse pandeemia maailma tabas?
Tavaolukorras, eriti veel hooaja keskel, poleks sellist matši kindlasti saanud korraldada. Kujutan ette, et mingid näidismängud hooaja lõpus oleks ehk saanud läbi viia, aga isegi sel juhul oleksime vaevalt näinud nii tõsist pingutamist ja võidutahet nagu praegu. Tavaolukorras niisugust matši poleks olnud võimalik teha.
Täna, 1. augustil, ongi see päev, kui rahvusvaheline tennis taasalustab, sest Palermos peetakse esimesed kvalifikatsioonimängud. Samas tekib pidevalt uusi probleeme ja on asjatundjaid, kelle arvates ei peaks veel hetkeolukorras suurt tennist mängima. Milline on sinu arvamus?
Minagi arvan, et kiire taasalustamine pole päris õige ja usun, et suures plaanis rahvusvaheline tennis praegu lahti veel ei lähegi. Selle taga on muidugi suured rahanumbrid, et miks seda nii vägisi üritatakse, aga suure slämmi turniirid kipuvad jääma tavalisest kahvatumateks ja juba on teatatud paljude turniiride ärajäämisest. Kindlasti tuleb veel korraldajapoolseid loobumisi ja lüngad tennisekalendris jäävad alles. Kahjuks ei sõltu otsused ainult tennisest, vaid rahvusvahelisest olukorrast ja iga riigi poliitikast eraldi.
