fbpx
Close

Kaspar Vitsur: tennis võlus mind koheselt strateegilise ja mentaalse poolega

– Kaspar Vitsur Eesti Tennise Liidu hooaja lõpuüritusel sponsorile (Merko Ehitus) üleantud meenega | Foto: ETL/Igor Pissarev

Tennisneti intervjueeritav on seekord eelmise hooaja meeste neljanda liiga üldvõitja Kaspar Vitsur. Kaspari seos tennisega ei piirdu ainult sellega, vaid temast on saanud üks tennise propageerijaid Merko Ehituses, kus ta töötab. Teatavasti on Merko Ehitus ka üks Eesti tennise suurimaid toetajaid.

Millal võtsid esmakordselt tennisereketi kätte ja mis peibutas Sind valima just tennise?

Tennisereketi võtsin esimest korda kätte ligi kaks aastat tagasi, kui alustasin Merko töötajatele tenniseturniiri korraldamisega. Teisi innustades panin ka ennast viimasel hetkel turniirile kirja. Tallinki Tennisekeskuses toimunud turniiril osales üle 20 kolleegi ja sama palju oli ka tennisehuvilisi, kellele korraldasime treeningu heade treenerite juhendamisel. Tänu väga heale paarilisele ja kiiretele jalgadele saime turniiril teise koha. Sealt edasi hakkasime koos kolleegidega regulaarselt tennist mängima. 2019. aasta sügisel osalesin esimesel 4. liiga turniiril, sest usun kiiremasse arengusse läbi konkurentsi, kus igalt vastaselt on midagi õppida.

Tennis võlus mind koheselt strateegilise ja mentaalse poole olulisusega. Hiljem, kui sain aru kui palju tugevamalt on võimalik palli lüüa õige tehnikaga, kasvas huvi juba nii suureks, et hakkasin youtube’st tennise videoid vaatama ja võtsin ühendust ka parima treeneriga. Tennise juures sobis mulle ka sotsiaalne pool. Tennise harrastajate seltskond on enamasti väga lõbus ja üksteist toetav.

Oled väga sportlik, mis eeldab, et tegelesid varem muude spordialadega. Räägi sellest palun lähemalt?

Kogu keskkooli perioodi mängisin Eesti tasemel võrkpalli. Noorteklassides võitlesime alati meistritiitli eest. Tallinna Tehnikaülikooli minnes tegin ratsionaalse valiku keskenduda õpingutele ja läksin ka kohe tööle. Seega võrkpalliga jätkamiseks aega ei leidnud ja ega väga ei soovinud ka, sest selleks hetkeks oli juba ligi 12 aastat võrkpalli mängitud. Tekkisid ka uued hobid nagu näiteks lohesurf. Tennises kiire edu saavutamisel on eelnev sporditegevus kindlasti kasuks tulnud. Võrkpall on universaalne spordiala, mis annab tunnetuse ja koordinatsiooni kõikideks teisteks pallimängudeks, sealhulgas tenniseks.

Alustasid neljandast liigast ja saavutasid suhteliselt kiiresti sellise mängutaseme, mis võimaldas lõppeval aastal võita kogu neljas liiga. Milles peitus Sinu edu?

Minu edu peitub suures huvis tennise vastu ja soovis saada paremaks. Ma usun, et see on ka eduvalem igas muus eluvaldkonnas. Tööalaselt olen pidanud alati oluliseks kaasata projektidesse parimad koostööpartnerid. Rakendasin seda põhimõtet ka tennisega alustades ja tänu heale õnnele leidis minu jaoks aega üks parimatest treeneritest, Märten Tamla. Tema rolli minu võitudes on raske alahinnata.

– Neljanda liiga Mastersil teise koha saanud Andrei Leenson, võitja Kaspar Vitsur ja kolmas Erko Toomet | Foto: Erakogu

Kes olid Su põhilised konkurendid ja kelle vastu oli kõige raskem mängida?

Ma usun, et neljanda liiga edetabel väljendas suhteliselt hästi jõudude vahekorda. Tabelis teise koha saavutanud Erko Toometiga on meil alati väga tasavägised mängud. Kolmanda koha saanud Len Frode Ystmarkiga mängimist nautisin väga, sest temaga mängides õppisin kõige rohkem ka ise paremini mängima. Kui tal poleks vigastust tekkinud, siis oleks kindlasti võitmine oluliselt keerulisem olnud. Tõstaksin esile ka noore mängija Thomas Tompi, kes on väga kiire arenguga ja tõenäoliselt on tänaseks ka minust juba mööda läinud. Näiteks Mastersi turniiril oli temaga mäng oluliselt raskem, kui hilisem finaal. Heal tasemel mängijaid on rohkemgi ja nüüd kolmandas liigas mängides on neid liiga palju, et kõiki isikuliselt välja tuua.

Kui sageli treenid? Kas leiad tennise kõrvalt aega ka mõnele muule spordialale?   

Proovin vähemalt ühe korra nädalas tennist mängida (turniiril osaleda, sõpradega või treeneriga mängida), kuid tiheda ajagraafiku tõttu see iga nädal ei õnnestu. Tennisele lisaks teen üldfüüsilist trenni kas jõusaalis või Terviseradadel. Positiivne on ka see, et tennisega aktiivselt tegeledes olen ka toitumisele uuesti tähelepanu pöörama hakanud.

Treener Märten Tamlal on minu edus väga suur roll. Tema personaalne lähenemine tehnikale ja tennise strateegia seletamine oli minu jaoks täielik pöördepunkt tennises. Olen väga tänulik, et ta on leidnud minu jaoks aega ja energiat. Tema tasemel treeneril on kindlasti palju olulisemaid tegevusi, kuid õnneks oleme leidnud hea rutiini ja klapi.

Muule spordile leian nüüd oluliselt vähem aega, eriti siseruumides toimuvale.

Oli midagi sellist, mis Sind üllatas võistlemisel võrreldes treeningute või seal seisule mängimisega?

Esimestel 4. liiga turniiridel osaledes polnud ma veel trennis käinud, vaid turniir ise oligi minu jaoks trenn. See võis olla ka üks edu võti, et ma mängisin algusest peale väga erinevate vastastega. Ainult trennis mängides on raske harjutada erinevaid palli kiiruseid ja põrkeid, eriti selliseid, mis tekivad ainult mängusituatsioonides. Oluline on õppida ka turniiril tekkivat pinget nautima. Seda on trennis väga raske tekitada ja tegelikult selle pinge või väljakutse pärast me turniiridel osalemegi. 

Nüüd oled üle viidud kolmandasse liigasse, kus konkurents on veelgi tihedam. Millised on Sinu esimesed muljed?  

Esimesed muljed on väga head. Peamine vahe neljanda liigaga on see, et kolmandas liigas on juba esimese vooru mäng heal tasemel. Seega tuleb kohe ennast käima saada ja heal tasemel tennist näidata. Tabeli tipus olevad mängijad on väga stabiilsed, kuid kindlasti võidetavad. 

Liigades on juhtunud, et harrastaja on liikunud 3 aastaga neljandast lausa teise liigasse. Ette rutates, kas on Sul ambitsiooni tõusta kunagi ka sellisele tasemele? 

Kindlasti jõuan ka teise liiga tasemele. See, kui kiiresti, sõltub enda prioriteetide valikust ja kardan, et tennis nii olulisel kohal minu jaoks hetkel ei ole. Samas senine areng on olnud kiire ja loodan, et see nii ka jätkub.

Millistel turniiridel sa veel osaled peale liigatennise? Kuidas nendel läinud on? 

Olen ise korraldanud tenniseturniiri Merko töötajatele, mis on saamas traditsiooniks. Muudel turniiridel pole jõudnud osaleda, sest liigatennise turniirid võtavad arvestatava osa nädalavahetusest ära. Kindlasti soovin osaleda tenniselaagrites välismaal, näiteks Hispaanias või Horvaatias.

– Eesti Tennise Liidu korraldatud sponsorite turniiril koos Allar Levandi (Paf.com) ja paarilisest noormängija Georg Straschiga | Foto: ETL/Igor Pissarev

Jälgid ka Eesti ja maailma tennises toimuvat? Kes on lemmikud ja miks?

Maailma tennisest jälgin suuremaid turniire, kus eestlased osalevad. Kaasa elan loomulikult kõigile eesti tennisistidele, sealhulgas meie superstaaridele Anettile ja Kaiale. Me peaksime veelgi rohkem väärtustama seda, et me elame hetkes, kus meil on nii heal tasemel sportlased ja saame neile ise kaasa elada. Meedia poolt teadlikult tekitatud pinged ja provokatsioonid nende edukusele kindlasti kaasa ei aita. Tänapäeval on igaühel lihtne oma toetust näidata, olgu siis selleks kasvõi kõige lihtsam Instagrami like/follow. Näiteks Anetti tasemel mängijal võiks Instagramis vabalt olla miljon jälgijat.

Noortest hoian pöialt Georg Straschile, kellega koos õnnestus mängida Eesti Tennise Liidu sponsorite paarismänguturniiril. Tänan ka ETL-i meeskonda selle turniiri korralduse eest, sest just sellised turniirid toovad sponsoreid lähemale noortele sportlastele ning loovad kontaktid, mis kestavad pikemalt.

Töötad suurettevõttes Merko. mis on ühtlasi ka Eesti tennise toetaja juba palju aastaid. Meid huvitab, kas Merkos tolereeritakse mingil viisil töötajate liikumisharrastusi? 

Merkos on koguaeg sport olnud au sees ja iga spordiala jaoks on meil hea meeskond võtta. Meil on loodud sporditoetuse programm ja muud võimalused spordiga tegelemiseks. Tennisega seotult on meil Tallinki Tennisekeskuses oma väljak ning iga aasta toimub Merko töötajate tenniseturniir ja algajatele grupitrennid. Kes vähegi soovib, see saab Merkos sporti teha. Isiklikult olen tegelenud ettevõtte töötajate hulgas tennise populariseerimisega. Senine töö on olnud edukas: vanad harrastajad on alaga uuesti tegelema hakanud ning on tekkinud ka mitu uut tennise sõpra. 

– Merko tenniseturniiri osalejad Tallinki Tennisekeskuses / Foto: Liis Reiman

Suvel toimus ärajäänud ITF-i turniiri Merko Open asemel Merko Cup. Kuidas jäid rahule selle suurüritusega ja kas Merko oleks valmis ka tulevikus analoogset ettevõtmist toetama? 

Merko Cup oli tõeline õnnestumine ja kindlasti oli tegemist erilise turniiriga, millest räägitakse ka aastakümneid hiljem. Minul kui turniiri pealtvaatajal on raske midagi paremat soovida. Kogu turniir oli tipptasemel alates korraldusest kuni põnevate mängudeni. Rõõm oli kuulda, et meie sportlased olid tänulikud sellise võimaluse eest kodupubliku ees tipptasemel tennist mängida. Isegi mina kui harrastussportlane tunnetan, kuidas hetkeolukorras, kus võistluseid ei korraldata, jääb puudu treeningutel saavutatud arengute teostusest turniiridel. Võin vaid ette kujutada, kui palju suurem on sportliku eneseteostuse vajadus tipptennisistil. Minu kogemusel on Merkos kõik hea meeskonna ja selge plaaniga ideed leidnud toetust. Hiljutiste uudiste valguses ei saa ühtegi lubadust tuleviku toetuste osas anda, kuid kindlasti loodan parimat. Esialgu soovitaksin sportlastel mõelda laiemalt: näiteks toetama ei pea alati rahaga. Merko on Baltimaade suurim ehitus- ja kinnisvarakontsern, kus töötab üle 700 inimese. See loob võimalusi ka muudeks sünergiateks, kui ainult rahaline toetus. Näiteks viimased kaks aastat olen isiklikult tegelenud tennise populariseerimisega Merko töötajate hulgas. Selle tulemusena võib meie hea partneri Tallinki Tennisekeskuses pidevalt kohata Merko töötajaid treenimas. Kõige parem näide on Terviseradade sündimise lugu, kus Merko alustas vaikselt  infrastruktuuri rajamisega ning heade partneritega koostöös on Terviserajad arenenud asendamatuks osaks eestlaste, sealhulgas tippsportlaste, liikumisharjumustes. Kõige raskem on alustada ja teha esimene samm. Seega soovin kõigile julgeid samme.

Intervjueeris Toomas Kuum

scroll to top