Tennisnet.ee uuris MK Tennisekooli peatreenerilt Martin Kariselt, millele pöörata rõhku noorte mängijate puhul, nii vanuses 10-14? Seda just Eesti võtmes.
“Pööraksin oluliselt rohkem rõhku üldkehalise baasi ning üleüldise sportlikkuse arendamisele. Kindlasti ka treeningu ettevalmistuse ja trennijärgse tegevuse rõhutamisele. Sobiv vanus, kus harjumusi ja teatud tõekspidamisi kujundada. Siin on treeneril suur roll nii eeskujuna kui süsteemi loojana. Usun, et head harjumused ning rutiinid toetavad eneseusku ning tagavad kindlustunde ka väljakul. Treenerite ülesanne on neid vajalikke treeningu aspekte kavalalt sisse juurutada,” rääkis Karis.
Mängijale tuleb tagada nii eduelamust, kui kaotusevalu.
“Kindlasti on väga tähtsalt kohal võistlusmängude ja turniiride arv. Mängijale sobilik turniiride valik, et tagada nii eduelamust kui ka kaotusevalu. Suuremat tennist silmas pidades on rahvusvahelise kogemuse hankimine vältimatu. Vanuses 10-14 peab “mängima” tennist, avastama mängu, õppima treenima ja kirglikult asjasse suhtuma. Saavutusspordis läheb hiljem tegevus samm-sammult niikuinii raskeks tööks.”
Probleemiks on väike pühendunud treenerite arv
“Minu arvates on Eestis murekohaks leida treenereid, keda võistlus- ja tulemussport kõnetab. Samamoodi nagu mängija peab vajama tennist enda ellu, peab seda vajama ka mängija treener. Tulemussport on elustiil nii treeneri kui mängija jaoks. See võtab palju, nõuab suurt pühendumist ja raskeid valikuid,” rääkis Karis.
“Eestis on füsioterapeutide tase pigem kõrge ning kiiresti arenev eriala. Vigastuste ennetamine ja üldkehalised treeningud on suur osa tänapäeva tennisest. Eelkõige oluline kasvavale noorele. Kui paljud klubid teevad süstemaatiliselt koostööd spetsialistidega selles valdkonnas? Ja seda igapäevaselt,” lõpetas Karis kulmu kergitades.
