fbpx
Close

EELVAADE | Kõva löögiga Läti esireket, kelle tegi kuulsaks “suurusehullustus”

– Jelena Ostapenko | Foto: ETL/Karl Toomsoo

Ei olegi palju möödas Anett Kontaveidi (2) ja Jelena Ostapenko (7) eelmisest kohtumisest, mis toimus alles eelmise aasta juuni lõpul Eastbourne’i turniiri finaalis Nüüd mängivad nad Peterburi turniiri poolfinaalis.

Enne Eastbourne’i finaali polnud Anett kaotanud Ostapenkole ametlikes ega mitteametlikes mängudes, milleks võis pidada kohtumist Merko Cupi raames 2020. aasta suvel, aga WTA statistikat arvestades ka võitu Linzi noorteturniiril 2011. aastal. Kuid need andmed leiate ka eelmise mängu eelvaatest, kus omakorda on link artiklile Ostapenko karjäärist alates noorteklassis suurtest võitudest kuni koroonaviiruse pausini.

Mida neis lugudes kirjutatud ei ole, et Ostapenko on ikkagi suurel määral tujude mängija. Ütleme nii, et viimastel aastatel ei olen enam liiga suurt erinevust Anetti heal ja kehval mängul, ta on küllalt võitnud edetabelis endaga võrdseid või tagapool olevaid vastaseid ka suhteliselt vigaderohke esitusega. Ostapenkol on aga väga suur vahe. Kui ta on hoos, siis ta mängib nagu TOP5 tennisist. Ei usu, et see oleks liialdus, sest on ju Läti esireket kunagi ka maailma edetabelis viiendaks tõusnud (üheksa nädalat vahemikus 2018 märts-mai). Ent 2019. aastast alates ei ole Ostapenko enam TOP20 sekka kuulunud. Praegu ta on uuesti sellele lähedal, sest paikneb 25. kohal ja homme Anetti võitmise korral naasekski rohkem kui kolmeaastase pausi järel 20 parema hulka.

Kui aga Ostapenko on kehv, siis ta on tõesti kehv. Ta võib eksida lausa igal teisel löögil või jääda hätta oma teise pallinguga, mis on tal siiski viimasel ajal paranenud. Kunagi Kontaveiti treeninud Peeter Lamp on veendunud, et Anett on tunduvalt parem mängija kui Ostapenko. Küsimusele, aga miks on siis slämmi võitnud ainult lätlanna, andis Lamp selgituse: “Tal tuleb vahel peale suurusehullustus ja siis kõik löögid õnnestuvad.”

Nojah, terminoloogiliselt meie lugupeetud tennisekorüfee ei olnud siiski täpne. Suurusehullustus on näiteks see, kui maailma 300. reket usub, et mängib nagu Rafael Nadal (või Novak Djokovic jne) ning püüab nende moodi palli lüüa, aga ei saa hakkama. Kuid Ostapenko on just siis hea, kui tal see “suurusehullustus” ilmneb. Kui seda pole, on ta kehvem. Ent Eastbourne’i turniiri finaalis, kus Ostapenko sai tulemusega 6:3, 6:3 oma esimese võidu Anetti üle, oli ta tõesti peaaegu samas hoos nagu 2017. aastal Roland Garrosis slämmiturniiri võites.

Ja tundub, et ka Peterburis oleme seni näinud paremat Ostapenkot, kellel on võime lüüa igast asendist äralöök, kuid ega need sajaprotsendiliselt ka ei õnnestu. Meenutame, et slämmivõidu toonud finaalis tegi Ostapenko üle 50 lihtvea, kuid ta ründemäng oli ikkagi vigade suhtes domineeriv. Anettil läheb siis raskeks, kui vastane tema ründemängu ennetab ja seda Ostapenko heal päeval suudab.

Pärast Eastbourne’i turniiri võitmist mängis Ostapenko suhteliselt hästi ka mullu sügisel. Indian Wellsis poolfinaali jõudmist võib täiesti võrdsustada WTA 500 turniiri võitmisega, ehkki viimane annab 80 edetabelipunkti rohkem. Lisaks mängis Ostapenko Luksemburgi WTA 250 turniiri finaalis. Aga muud turniirid tal ei õnnestunud ja tänavu Australian Openil piirdus Ostapenko 3. ringiga nagu ka mullu Wimbledonis. Tänavu on Ostapenko kaotanud ainult esikümne mängijatele – Paula Badosale ja Barbora Krejcikovale. Nüüd kohtub ta sel hooajal kolmandat korda esikümne mängijaga, kelleks on Anett. Kas võiks kolm olla kohtu seadus?

Kihlveokontorid leiavad, et võiks olla. Esialgu on Anetti võidukoefitsient keskmiselt 1,4 ja Ostapenkol 3,0, mis tähendab Eesti esireketile ligi 70-protsendilisi võidušansse. Võimalik, et selle loo autor pelgab liiga palju Ostapenko “suurusehullustust” ja tegelikult on kihlveokontoritel õigus. Ennustusportaal Paf ei ole sellele mängule eelloo kirjutamise hetkel veel panuseid teinud, aga need ilmuvad varsti lingitud aadressil. Selge see, et Anett on stabiilsem ja nagu Peeter Lamp ütleb: tervikuna parem mängija.

Poolfinaalid algavad Peterburis laupäeval kell 13, kuid enne mängivad Maria Sakkari (Kreeka, 1) ja Irina-Camelia Begu (Rumeenia). Selle mängu kestvusest sõltub ka Eesti-Läti duelli algusaeg. See võiks olla kell 14.30, kui eeldada, et Sakkari saab kiiresti hakkama, kuid venida võib vähemalt tunni võrra hiljemaks.

scroll to top