fbpx
Close
merko.ee

ATP president Andrea Gaudenzi: oleme viimase 12 kuuga teinud rohkem otsuseid, kui eelmise 10 aastaga kokku

Andrea Gaudenzi vastamas küsimustele 2021. aasta Torino ATP finaalturniiri kohta. / Foto: Zumapress/Scanpix

ATP kodulehel vastas küsimustele meeste profitennise katusorganisatsiooni president Andrea Gaudenzi, kes peamiselt rääkis koroonapandeemiaga seotud probleemide ületamisest ja keerulistest otsustest, aga vaatas ka tulevikku, mis pole sugugi selge.

Praegu 47-aastane itaallane Gaudenzi oli mängijana edukas eelkõige liivaväljakutel, kus ta võitis kolm ATP turniiri. Parimal nädalal (veebruar 1995) oli ta maailma edetabelis 18., kuid slämmiturniiridel ei jõudnud kunagi 4. ringist kaugemale. Tegelikult itaallane lootusi kuigivõrd ei õigustanud, sest 1990. aastal võitis ta kaks juunioride slämmiturniiri (Prantsusmaa lahtised ja US Open) ning oli ka noorte maailma esireket.

Alljärgnevas loos me küsimusi või vaheteksti ei kirjuta, vaid toome teemade kaupa väljavõtteid Gaudenzi vastustest.

Raske aasta

Sellist aastat poleks keegi ennustanud. Põhilise osa ajast tegelesime kriisi lahendamisega ja takistuste kõrvaldamisega, et profituur saaks siiski jätkuda. Kui aga vaatame, et just praegu möödus aasta Indian Wellsi turniiri tühistamisest, millest algas võistluspaus, siis võime olla selle üle uhked, mida meie spordiala on saavutanud ja kuidas koostöövaim on aidanud ATP tuuril raskusi ületada.

Oleme pidanud viimase 12 kuu jooksul tegema rohkem tuuriga seotud otsuseid, kui eelmise kümne aastaga kokku. Alustades rankingusüsteemi ümbertegemisest ja kalendri paindlikkusest kuni auhinnaraha taseme ja jaotuse muutmise, turniiride finantseerimise, mängijate turvalisuse, tervise ja reisimise korraldamiseni. See on olnud tohutu hulk tööd, mida on teinud kogu ATP tiim, kaasa arvatud nõukogu liikmed. Kui tavaliselt oleme juhtkonnaga kohtunud kaks-kolm korda aastas, siis nüüd olime iganädalaselt ühenduses.

Olen uhke ka selle üle, kui hästi suutsime koopereeruda WTA, ITF-i ja nelja suure slämmi turniiri korraldajatega. Pandeemiaga toime tulemine on nõudnud koostööd kõigil tasanditel, sest turniiride pidamise osas on väga palju erinevaid otsustajaid. Kuigi oleme suutnud 12 kuu jooksul ületada palju takistusi, on ikkagi üles kerkinud küsimus, kas seoses erinevate koroona- ja reisipiirangutega olid kõigil mängijail võrdsed tingimused. Oleme mõistnud, et lahendus ei pruukinud olla täiuslik, aga suurt pilti vaadates oleme teinud õigesti.

Auhinnaraha

Mängijatel on olnud pikk periood, kus nende liikumisvabadust piirati ja neil ei lubatud kasutada kogu toetustiimi abi. Eriti nõudlik oli selles suhtes Melbourne’i karantiiniperiood, mis võis mõjutada ka tulemusi. Kui lisame sellele tõsiasja, et mängijad pidid nõustuma auhinnaraha vähendamisega, siis on selge, millise olukorra ette nad sattusid. Ent tennisistide leplikkus on olnud muljetavaldav.

Oleme püüdnud neid aidata. Korraldasime eelmisel aastal 20 miljoni dollari (umbes 17 miljonit eurot) suuruse toetuse edetabelis madalamal paiknenud mängijaile. ATP pani kokku 5,2 miljoni dollari suuruse paketi, et ATP250 ja 500 turniirid säilitaksid vähemalt auhinnarahade miinimumi. Seda fondi aitasid luua ka mängijad, kes asusid edetabelis kõrgemal. Tegime koostööd suure slämmi turniiride korraldajatega, et pandeemiaeelne auhinnarahade tase säiliks.

Tänavu oleme teel sellele, et aastane auhinnaraha moodustaks 77% 2019. aasta tasemest ja see number saab ainult suureneda, kui hooaja teisel poolel loodetavasti näeme tribüünidel ka rohkem fänne. Oleme 14 miljoni dollariga toetanud ka Challenger-turniire, et nende seas enam-vähem säiliks suurima auhinnarahaga turniiride arv. Sel aastal on neid 32 ülemöödunud hooaja 40 asemel. Ja lõpuks: alates sellest, kui tuur 2020. aasta augustis naasis kuni tänavu veebruarini on edetabelis 51-250. kohal olnud mängijad peamiselt säilitanud sama tulu, mis neil oli 2019/20 aasta sarnasel perioodil.

Turniiride pidamine “mullis”

Kõigi turniiride pidamine ühes kohas kõrvaldaks rahvusvahelise reisimise probleemid, aga ei lahendaks finantsprobleeme. NBA investeeris väidetavalt 180 miljonit dollarit, et eelmisel aastal luua Orlando mull. See on meeletu summa, aga ilma selleta oleks nad kaotanud umbes 1,5 miljardit televisiooni- ja sponsorlustulu.

Tennist majandatakse teisiti. Igal turniiril on oma toetajad. Lisaks piletitulu kadumisele tuleb ümber vaadata ka teleõiguste küsimused, sest ühes ajatsoonis mängimine tekitab ülekannetes probleeme. Viia kogu ATP tuur ühte kohta ei anna lihtsalt nii palju efekti kui erinevate kohalike teenuste kasutamine. Nii palju meil siiski õnnestus, et Cincinnati turniiri viidi koos US Openiga New Yorki ja Austraalias toimusid slämmieelsed turniirid Melbourne’is.

Vaade tulevikku

Oleme mõõdukalt optimistlikud, et tänavuse aasta teine pool saab olema meie spordiala jaoks helgem ja toimumas on fännide kauaoodatud naasmine tribüünidele. Väga palju sõltub nüüd sellest, kui efektiivselt toimib koroonaviiruse vastane vaktsineerimine, mis praegu kulgeb erinevates maailma osades erineva tempoga.

Majanduslikus mõttes ei lähe meil lihtsamaks veel ühe-kahe aasta jooksul, eriti nende turniiride osas, mis teist aastat järjest ära jäävad. Loodame, et normaalsus taastub, aga enne 2022. aastat see täielikult võimalik pole. Kuid organisatsioonide senine edukas koostöö ja sportlaste leplikkus on peamine alus optimismiks. Möödunud aasta näitas, kui palju me võime saavutada ja kuidas mängijate vaim sellele kaasa aitab.

Kes soovib lugeda Gaudenzi kogu intrervjuud, siis seda saab vaadata siit.

Kaineken
scroll to top