Eesti liigatennise vanim võistlusklass on meeste teise liiga üksikmäng. Teise liiga võitmine pole sugugi lihtne, sest siin mängivad üheskoos tublimad harrastajad ja endised trennipoisid. Tänavuse teise liiga üldvõitjaks krooniti saarlane Hendrek Kelder.
Hendrek, said sel aastal hakkama nii mõnegi tugeva harrastustennisisti unistusega – võita teise liiga üksikmäng. Millal tuli arusaamine, et see on võimalik?
„Kuna pole kunagi vist aasta kokkuvõttes isegi esikümnesse mahtunud, siis võidumõtteid küll peas ei olnud. Erinevalt varasemast oli sel aastal plaan lihtsalt rohkem turniiridest osa võtta ja häid mänge saada. Kui kevadel õnnestus juba teine turniirivõit saada, siis tekkis küll hasart, et miks mitte proovida esikolmikusse jõuda! Suvel nägin, et isegi sarja võit on võimalik…“
Mis ajast osaled liigades?
„Täpselt ei olegi meeles, aga liigatennis oli siis päris lapsekingades küll. Võisteldi vaid kahes liigas (I ja II liiga – toim.) ning turniirid toimusid põhiliselt suvel, sest korralikke tennisehalle peale Kadrioru Tennisekeskuse, polnud kusagil. Saaremaal oli üks tenniseväljak ja talvel üldse ei saanud mängida, hiljem saime vahel toksida kooli võimlas laudpõrandal.“
Kas enne seda hooaega oli Sul ka mõni etapivõit või avasid arve alles sel aastal?
„Mäletamist mööda oli üks etapivõit rohkem kui kümne aastat tagasi Tondiraba Tennisehalli turniirilt, kus osalejate koosseis kõige tugevam ei olnud. Aga meelde on jäänud seepärast, et õnnestus finaalis otsustava seti kiires lõppmängus välja tulla koguni 2:9 kaotusseisust ning päästa seitse matšpalli.
Lisaks olin enne mõned korrad jõudnud finaali ja poolfinaali, aga sedagi aastaid tagasi.“
Mis on Sinu viimase aja edu taga?
„Teada fakt on, et tennist mängitakse jalgade ja peaga. Kuna maadlesin viimased aastad rütmihäiretega ja kaks aastat tagasi käisin südameravil selle terviseprobleemi parandamiseks, siis otsustasin õhtuti jalutamas hakata käima ja rohkem tennisele pühenduda. Aastaga oligi füüsiline vastupidavus niipalju paranenud, et suutsin ühel päeval ka mitu mängu päevas mängida, mis on eeltingimus liigaturniiridel kaugemale jõudmiseks. Minu teine hobi on male, siis harjumus paar käiku ette mõelda, on koguaeg olemas olnud, aga nüüd lisandus hooaja käigus olemas olnud löögiarsenalile enesekindlus. Tennises on psühholoogia roll ikka väga oluline. Kui ikka lähed mängu võitma, siis ka vastane tunnetab sinu enesekindlust. Hooaja käigus tekkis osadel juba teatud “hirm” minuga kohtumise ning ründava mängustiili vastu ja see võib otsustavatel hetkedel mängu sinu kasuks pöörata.“
Lõplik paremusjärjestus selgus alles Mastersil. Kas Mastersil ja enne seda olid pinges?
„Jah ikka. Kuna olin just enne Mastersit saanud kaks valusat kaotust järjest, siis see tõi “maa peale” tagasi ja pani tõsiselt keskenduma. Ka mastersi esimene mäng oli väga närviline, aga edaspidi sain pinged maha ning eriti magus oli finaalivõit Viktor Tjukavkini üle, kes seni oli hooaja jooksul kaotanud vaid ühe mängu.“
Kes on Sulle olnud mugavad ja kes jällegi ebamugavad vastased?
„Eks meil kõigil ole vastaseid, kellega mäng on psühholoogiliselt eriti raske, samas kui korra juba jagu saad, siis järgmine kord on kergem. Mänguliselt oli mul vanasti probleeme tagasiajajatega, kes suutsid mind pika mänguga ära väsitada ja lihtvigu tegema panna. Hetkel tunnen, et sellise stiiliga mind enam ei võida ja suudan lihtsalt mingi hetk pallid punktiks lüüa. Ebamugavad on mulle tugeva serviga, eriti vasakukäelised vastased, kes suudavad mind ennast surve alla panna.“
On mõned mängud eriliselt mällu jäädvustunud?
„Meelde jäävad raskest seisust saadud võidud ja muidugi valusad kaotused, eriti kui sul on enne olnud mitmed matšpallid järjest. Mäletan täpselt, et olen elus kaks korda välja tulnud otsustava seti kiires lõppmängus 2:9 ja 4:9 kaotusseisust ning üks kord juhtus sama paarismängus. Eelmine aasta saime Euronics Cup-il pärnakatelt valusa kaotuse 9:6 eduseisult, sel aastal saime õnneks uuesti kohtuda ja revanši võtta! Ja loomulikult mäletad oma turniirivõite nii üksik- kui paarismängus, sest mängid ju tennist eelkõige selle mõnusa mängu enda pärast, aga kes meist võita ei tahaks.“
Kas plaanid ka alanud 2018/2019 hooajal aktiivselt turniiridel osaleda? Lisaks oled kõrges mängus veel paarismänguski?
„Sel hooajal tahaks ehk rohkem osa võtta seenioride turniiridest. Unistuseks on omavanuste kahest paremast jagusaamine, aga harrastajana pole see just lihtne. Võrgumäng pole mu kõige tugevam külg olnud, seepärast ongi teise liiga uuel hooajal soov just rohkem paarismänguturniiridel osaleda. Paarismängus on sel aastal õnnestunud kaks turniirivõitu juba saada ja hooaja lõpuni on veel mõned turniirid jäänud, mine sa tea… Kutsukski lõpuks kõiki harrastajaid rohkem liigaturniiridel osalema, igale mängutasemele on vastav liiga olemas. Tulge proovige ja näete, et paar turniirimängu õpetab palju rohkem kui nädalate viisi sama vastasega treenimine. Lisaks siis emotsioonid, mis jäävad teiega kogu eluks!“
