fbpx
Close
paf.com

Denis Pavlov: soovin aidata Põlva tennist ja teenistusülesandeid täites vigastada saanud kaitseväelasi

– Denis Pavlov tenniseturniiril / Foto: Erakogu

Tennisnet tegi pika intervjuu aktiivse liigatennise mängija ja tennisefänni Denis Pavloviga – Denkaga, nagu teda sõprade keskel hüütakse. Põlvamaa mees räägib nii tennisest kui ka oma teenistusest kaitseväes. Ta on osalenud mitmel välismissioonil ning on oma tänuväärt tegevusega toeks sõjakoldes vigastada saanud kaitseväelastele. Tubli Eesti mees, kes peaks olema paljudele eeskujuks ja on iga hetk valmis relv käes kaitsma kodumaad.

Oled aastaid osalenud erinevatel harrastajate turniiridel ja liigatennises.  Millal alustasid tennisega ja kuidas üldse sattusid tennise juurde?  

Tennis leidis minu. 2010. aasta suvel nädal enne Põlva maakonna meistrivõistlusi vaatasin Põlva Lootospargis ühte jalgpallimängu, kui minu juurde tuli Põlva tenniseelu eestvedaja Indrek Talgre ja küsis, kas sooviksin osaleda meistrivõistlustel, kuigi olin tennist põgusalt mänginud. Nii sai algus tehtud. Mäletan, et sain korralikud rõngad oma esimeses mängus. Kuna tulemus oli nii kehv, siis otsisin abi Tartust Tähtvere Tennisekeskusest. Esimesed õiged liigutused ja teadmised omandasin tänu Anu Sieberkile, kes mind juhendas. Sama aasta suvel proovisin esmakordselt ka liigatennist. Mäletan hästi oma esimest vastast Priit Salurit. Oli väga põnev mäng, ajasin Priidu korralikult krampi, sest füüsis oli hea ja nüüd sain pallile juba paremini pihta. Aeg-ajalt ikka Priit meenutab seda mängu, kuhu tulin suvalise reketi ja vanade tossudega. Siis tuli pikem paus, ca poolteist aastat seoses tööülesannetega Eestist eemal. Nii see tennisemäng minu südame võitis ja sellest on saanud mõnus harrastus ja omamoodi elustiil.

Sageli avastatakse tennis alles täiskasvanuna, olles enne tegeletud muude spordialadega. Kehtib see reegel ka Sinu puhul?

Nii on. Olen teinud algklassidest alates korralikult sporti. Kuni armeeni tegelesin aktiivselt erinevate spordialadega ja osalesin mitmel alal ka Eesti meistrivõistlustel. Näiteks murdmaasuusatamise, kergejõustiku ja jalgpalliga (Põlvamaa FC Lootos). Kaitseväes jätkasin sõjaväe viievõistlusega ja erinevate militaarsete patrullvõistlustega rahvusvahelisel tasemel. Sai võidetud ka kuulus Erna retk. Füüsiline vastupidavus ja kiiruslik plahvatus on mul kindlasti üle keskmise ka praegu. See on tänu kaitseväe teenistusele.

– Kolmanda liiga 2016. aasta Mastersi finaal on lõppenud. Võitja Denis koos finaalivastase Martin Karoliniga / Foto: Erakogu

On Sul tennises mõni sportlik tulemus, mis on sügava jälje jätnud?

Motivatsiooni lisas aasta 2016. aasta. See oli aasta, kui võitsin kolmanda liiga finaalturniiri ja tulin üldkokkuvõttes teiseks hea semu Kuldar Lääne järel. Paarismängus tegime Kuldariga 100% hooaja, panime kõik etapid purki, kus osalesime ja võitsime ka finaalturniiri. 2016. aasta  talvel otsustasin, et võtan end käsile ja kaen, mis juhtub, kui korralikult trenni teen. Aasta lõpu tulemused näitasid, et kui tahan, siis suudan taset ja tulemusi parandada.

Arendad kõvasti Lõuna-Eesti tennist. Kuidas seal on tennise mängutingimustega lood?

Eesmärk on populariseerida tennist Kagu-Eestis Põlva maakonnas. Põlva linna „vana kooli“ savi-liivaväljakutel (Metsa tn. 5) me oma tenniseklubiga askeldame. Kasutame kahte väljakut, mis on keskmises seisukorras, kuid see väljakukate on väga sõbralik liigestele. Väljakud on mängukorras maist oktoobrini. Sügisel ja talvel tuleb kasutada Tartu tennisehalle, kui vabu aegu leidub. Kagu-Eestis hall puudub ja seepärast talvine ettevalmistus on kesisem.

– Põlva tenniseväljakud / Foto: Erakogu

Räägi lähemalt tennise tulevikuplaanidest regioonis. On mõned projektid töös

Kõik teavad, et Põlva on käsipalli pealinn. Õnneks on meid Põlvamaal tennis hästi omaks võetud ja meie tegemistega arvestatakse. Põlva vald ja kohalik Spordiliit on klubi tegemistele korralikult õla alla pannud ja toetavad meie klubi plaane ja tegemisi. 2019. aastal valmis uus klubihoone, sel aastal oleme plaaniks võtnud kolmanda välisväljaku ehituse koos uue taristuga ümber väljakute. Projekt peaks lähinädalatel valmis saama ja jääme ootama, millal eriolukord lõpeb.

Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis on plaan järgimisel aastal tuua Põlvasse lasteturniire ja liigatennise. Töö käib ja oleme saavutanud oma tegemistega rohkem, kui oskasime mõned aastad tagasi loota. Sisehall on siiski kauge unistus. Loodan siiralt, et Põlva või Võru maakonda lähiaastatel hall tekiks, sest harrastajaid ja lapsi kahe maakonna peale on minimaalselt sadakond.

Kui aktiivsed ollakse klubitennises ja mis üritusi korraldate?

Rõõm on tõdeda, et Põlvamaa elanikud on tennisemängust positiivselt meelestatud. Osaletakse erinevates liigamängudes (mehed teine–neljas liiga, naised 3-4 liiga) ja seltskonnaüritustel nii Tartus kui Võrus. 2019. aastal oli ametlikult 22 aktiivset klubiliiget ja kümmekond  harrastajat. Samuti on väga head sõprussuhted Võru tenniseklubiga VSOP, kellega ühiselt erinevaid üritusi korraldame ja mõnusat sotsiaalelu naudime. Traditsioonilised üritused on Põlva maakonna meistrivõistlused, Põlvamaa Rändkarikas (sarnane mitmekuise turniiriga, osalejad üle Lõuna-Eesti; turniiri liik, kus mängijad lepivad mänguaja ise kokku), Kagu-Eesti Ettevõtjate Karikas ja klassikaline sõpruskohtumine Võru tenniseklubiga.

– Koos paarismängupartneri Kuldar Läänega / Foto: Erakogu

Regionaalne sporditegevus on väga oluline. Millised tingimused on loodud lastetenniseks?

Nagu eelpool mainisin, siis oleme leidnud koha Põlvamaa spordis. Samuti oleme leidnud klubile toetajaid ettevõtete ja eraisikute näol. Registreeritud on 29 last, tennise algõpet viib läbi Elo Toom (käis ETL-i poolt korraldatud treeneri kursustel, lähiajal peaks saama ametliku sertifikaadi kätte). Lapsed treenivad kevad-suve hooajal klubi liivaväljakutel ja sügisel-talvel on kohalik omavalitsus loonud võimalused kasutada kolm korda nädalas keskkooli võimlat. Kui Tartus toimub mõni turniir lastele, siis võetakse osa. Oleme ka esindatud noorte GP etappidel U12- U14.

– Seekord lapsega suusatamas / Foto: Erakogu

Ei ole saladus, et oled tegev kaitseväes ja viibinud välismissioonidel. Mis riikides ja mis missioonidel oled käinud?

Olen osalenud neljal rahvusvahelisel missioonil. Kolm jäi eelmisesse kümnendisse, neljandalt saabusin möödunud sügisel. Olen käinud nö. sõjalistel ja rahu tagamise missioonidel Balkanil, Lähis-Idas ja Aafrikas.

Missioonidel on väga oluline füüsiline ettevamistus. Kas lisaks tennisele arendad oma füüsilist vormi muude tegevustega?

Mentaalset ja füüsilist treeningut saab omajagu väljaõppe ajal, missioonil olles kui ka kodumaal. Nädalate viisi metsas rassides saab hea aeroobse treeningu.

Kui päeva lõpuks kumm tühi ei ole, siis saab töö ja igapäevast rutiini murda sporti tehes. Nädalas teen ca 10 tundi trenni. Harrastan rohkem street workout´i, see arendab koordinatsiooni ja kiiruslike omadusi. Kahjuks saan tennist mängida vähe. Talvel tuleb heal juhul 1h nädalas, suvel rohkem, siis on välihooaeg ja korralikud võimalused mängimiseks olemas.

– Hea füüsise demonstratsioon puhkusereisil / Foto: Erakogu

On eestlastest missioonil viibinutest mõni teine ka tennisereketit käes hoidnud? Kui ei. siis oled kindlasti omal moel tennist promonud?

Kriisipiirkonnas on raske leida ala, kus tennist mängida. Pikemalt Eestist ära olles on reket alati kaasas, mõne seina enda jaoks ikka leiab. Suvel oleme kamraadidega teinud tennise spordipäevaku Võrus Tamula tenniseväljakutel. Enamus kolleegidest ei uskunud, et tennis sedavõrd haarav on…

Iga missioon on eriline. Kus on olnud kõige raskem?

Olen osalenud rahu tagamise- ja sõjalistel välisoperatsioonidel. Balkani maades ja Aafrikas on grammi võrra rahulikum. Samas ei tohi valvsust kaotada, sest olukord võib muutuda hetkega. Tõestus sellest on 2019. aasta juuli, kui terroristid õhkisid end maasturiga Gao baasi pääslas (Mali), samal ajal viibisid seal eestlaste rühmaliikmed. Rasked hetked olid Iraagis 2003/2004, kui hukkus seersant Andres Nuiamäe. Ta oli esimene lahingus langenud taasiseseisvunud Eesti kaitseväelane.

Oled missioonil sattunud ka ise mõnda kriitilisse olukorda?

Õnneks või kahjuks on mitmeid situatsioone ette tulnud küll. Päästnud on sõduri õnn ja ülemate õiged otsused! Kui sellise elukutse valid, siis pead sellisteks vahejuhtumiteks valmis olema.

Teame, et püüad olla abiks missioonidel vigastada saanud kaitseväelastele. Üks projektidest on seotud tennisega. Räägi sellest palun lähemalt?

Töös on projekt, millega soovin tänu avaldada kaitseväelastele, kes on teenistusülesandeid täites vigastada saanud. Eesmärk on suurendada ühiskondlikku tunnustust Eesti Kaitseväe vigastatud veteranidele. Plaanitud heategevuslik turniir toimuks Tartus, kui koroonaviirus võimaldab.

Milliseid muid spordivõistlusi korraldatakse vigastada saanud kaitseväelastele?

Eesti mehed ja naised on vaprad. Prints Harry poolt korraldataval rahvusvahelisel INVICTUS GAME (võitmatute mängud) võistlustelt on eestlaste esindus toonud mitmeid kirkaid medaleid. Võistluste kategooria on lai, alates golfist kuni purjetamiseni.Väga popp on istevõrkpall. Hea ülevaate saab veebisadilit www.evvy.ee  (Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing) ja Facebooki vahendusel.

Eestis peetakse ratastoolitennise võistlusi ja osaletakse ka rahvusvahelisel areenil. Kas mõni on huvitunud ratastoolitennisest?     

Paar head kamraadi on küsinud ratastoolitennise kohta, huvi on kindlasti olemas. Kahjuks ma ei tea Tallinnas või Tartus pakutavatest võimalustest, mis on suunatud ratastoolitennisele.

Lõpetuseks küsin, kuidas sisustad oma aega eriolukorras? Kuivõrd on see muutnud elurütmi, kodust elu ja tavapäraseid tegevusi?

Teenin endiselt kodumaad ja ehitame praegu perele uut kodu.

Intervjueeris Toomas Kuum

Tennisnet-Pardiralli
scroll to top