Välitingimustes on tennist mängitud juba rohkem kui kuu aega reeglit “2+2” järgides. Mai alguses lubati platsile ka paarismängijad. Nüüd on käes uus tähis Covid-19-st tingitud piirangute leevendamises.
Nimelt esmaspäevast, 18. maist, on võimalik tennist mängida ka sisetingimustes. See on suureks leevenduseks nii tennisekeskustele kui ka tennisemängijatele. Hallidele eelkõige majandustegevuse aspektist, tennisistidele aga võimalust mängida ka halbade ilmatingimuste juures. Lisaks ainult välisväljakutest ei piisa kõigi soovijate mänguvajaduse rahuldamiseks.
Eesti Vabariigi Valitsuse 14.mai korraldusega on lubatud siis alates 18. maist sporditegevuse jätkamine siseruumides. Kuid seda ainult sel tingimusel, kui ruumi/halli täituvus moodustab 50% TAVAPÄRASEST TÄITUVUSEST ning treeningrupi suurus on kuni 10 INIMEST.
Alates 1. juunist ei kehti grupi suurusele piiranguid. Tuleb siiski arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. EV Kultuuriministeeriumi detailse juhisega sporditreeningute jätkamiseks
siseruumides saad tutvuda allpool:
MINIMAALSED NÕUDED SPORDITREENINGUTE KORRALDAMISEKS SISERUUMIDES
Treening- riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2m vahet.
Grupitreeningute puhul võib olla grupis kuni 10 inimest, sealhulgas treener, abipersonal jt ning grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet.
Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist (nt saabumine, lahkumine, tegevused treeningpaigas).
Avatud on ujulad, kus on võimalik läbi viia sporditreeninguid, st raja pikkus on vähemalt 25 meetrit ja basseinis on eraldatud 2-2,5m laiused ujumisrajad.
Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.
Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).
Spordiklubi pileti eest välditakse sularahas tasumist ning enne spordiklubisse sisenemist on kohustuslik käsi desinfitseerida.
Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
Ühiseid riietus- ja pesuruume tohib kasutada järgmistel tingimustel: kasutuses olevad kapid/dušid on teineteisest vähemalt 2 m kaugusel. Kliendid kasutavad isiklikke hügieenitarbeid, riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.
Tavasaunade kasutamine pärast treeninguid on lubatud kui sauna temperatuur on vähemalt 70 kraadi ning järgitakse kõrgendatud ruumi puhastamise reegleid. Erinevad muud liiki saunad ei ole lubatud (aurusaunad, aroomisaunad jne).
Treening tuleb korraldada viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega.
Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontak
Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik, kaitsemaskide kasutamine spordi tegemise ajal ei ole soovitatav.
Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile.
Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED
Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate
Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate
Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele
Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele.
Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.
