fbpx
Close
paf.com

EELVAADE | Hispaanlanna, kes on teinud väga stabiilse hooaja

Paula Badosa. ( Foto: Zumapress/Scanpix

Viimasel ajal juhtub üha harvemini, et Anett Kontaveit või Kaia Kanepi kohtuvad mängijatega, kellega nad varem kohtunud pole, aga kolmapäeva õhtul Ostrava turniiri 2. ringis seisab Kontaveidil ees esmatutvus maailma 27. reketi Paula Badosaga (Hispaania).

Veel aasta algul poleks uskunud, et tänavu tuleb selline turniir, kus Badosa on asetatud, aga Anett mitte. Kuid Ostravas just nii läks, ehkki edetabelis on mängijate vahe vaid kolm kohta. Badosa on sündinud aastal (1997), mis näib olevat naiste tennises õnnelik – juba on sellest aastakäigust olemas kaks slämmivõitjat (Naomi Osaka, Jelena Ostapenko) ja olümpiavõitja (Belinda Bencic).

Kui Bencic ja Ostapenko näitasid noorteklassis võimu juba 2013. aastast alates, siis Badosa jõudis tippu alles juunioride viimasel aastal. Ta murdis end esikümnesse (parim koht 8.) ja võitis Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri. Badosa on rahvuselt küll puhas katalaan (Kataloonia on Hispaania piirkond, mille pealinn on Barcelona), aga sündis New Yorgis, sest tema mõlemad vanemad töötasid USA suurlinnas moealal. Nad sõitsid tagasi Barcelonasse, kui Paula oli seitsme-aastane. Vahel on tennisist protokollis olnud kahe nimega (Badosa Gibert), aga see teine nimi pole midagi muud kui ema neiupõlve nimi. Hispaanias on inimestel tihti perekonnanimedes kajastatud nii isa kui ka ema suguvõsa.

Täiskasvanute klassis jäi Badosa juba mainitud rivaalidest samamoodi maha nagu noorteklassis. Kui Ostapenko võitis 2017. aasta juunis suure slämmi turniiri, oli Badosa maailma edetabelis alles 361. kohal. Ning 2018. aastal, kui esile kerkis tema teine eakaaslane Osaka, oli hispaanlanna kuni aprilli lõpuni WTA edetabeli kolmandas sajas ja sealt kuni aasta lõpuni teises sajas. Senise karjääri parimale kohale (140.) kerkiski ta alles aasta viimasel nädalal.

2019 tähistas hooaega, mil Badosa kukesammudega jalutas esisajasse. Ainus pisutki suurem hüpe edetabelis toimus suvel, kui Badosa kerkis kahe nädalaga 119. kohalt 90ndaks. Aga sealt edasi ta ei saanud ning hooaja lõpus asus 97. kohal. Kuna hispaanlanna mängis ikka veel päris palju ITF-i turniire, siis suuremat hüpet ei saanudki tulla. Suvine tõus esisajasse oli aga tingitud Palermo WTA turniiril poolfinaali jõudmisest, mis oli Badosa senine parim saavutus. Seejärel jõudis ta poolfinaali ka WTA 125K (ehk Challenger) turniiril Karlsruhes.

Vähemalt mingil määral uutesse kõrgustesse tõusis Badosa mullu oktoobris, kui kerkis edetabelis 69. kohale. Sellele tõusule aitas kaasa Prantsusmaa lahtistel 1/8 finaali jõudmine. Teel sinna alistas ta kaks varasemat slämmivõitjat, Sloane Stephensi ja Ostapenko. Sealjuures oli ju Ostapenko võitnud just Roland Garrosis, aga US Openi tšempion Stephens mängis samal turniiril 2018. aasta finaalis.

Tänavune hooaeg algas Badosale õnnetult, sest ta haigestus Austraalias koroonaviirusesse. Ka tema pandi rangesse karantiini, aga kui Anett ja paljud teised Eesti esireketi saatusekaaslased pääsesid Grampians Trophy turniiriks hotellist välja, siis Badosa jäi tubasele režiimile kuni Australian Openi alguseni ja kaotas esimeses ringis Ljudmilla Samsonovale, kes tollal polnud veel esisajas.

Badosa edukas seeria algas kevadel liivaväljakutel. Kõigepealt aprillis Charlestonis poolfinaali, siis maikuus Madridi WTA 1000 turniiri poolfinaal ja karjääri esimene võit WTA 250 turniiril Belgradis ning juunis Prantsusmaa lahtiste veerandfinaal. Tugevaim mängija, kelle Badosa selle seeria jooksul alistas, ei olnud keegi muu kui maailma esireket Ashleigh Barty, kes hispaanlanna otsa komistas Charlestoni veerandfinaalis. Madridi veerandfinaalis võitis Badosa Bencicit, kuid poolfinaalis sai Barty temalt revanši. Need neli turniiri tõid Badosale 1285 WTA punkti ja edetabelis kerkis ta 5. aprilli 71. kohalt 14. juunil 33ndaks!

TOP30 on juba selline tase, kus enam veerandfinaalidega kuigi palju kõrgemale ei tõuse ning augusti lõpuks oligi Badosa kerkinud “ainult” seitse kohta, ehkki mängis Wimbledonis 1/8 finaalis ja Cincinnatis veerandfinaalis. Neile lisaks olümpiamängude veerandfinaalis, kuid see tulemus WTA punkte ei anna. Badosa sai jagu veel kahest esikümne tennisistist, kui alistas Wimbledonis Iga Swiateki ja Cincinnatis Arina Sabalenka. Kui seni oli hispaanlanna näidanud end tugevana eelkõige liivaväljakutel, siis kolm viimast head tulemust sündisid murul ja kõvakattel. US Openil teenis Badosa küll punkte juurde (mullu 1. ring, tänavu 2. ring), aga langes koha võrra, sest temast möödus ei keegi muu kui tšempion Emma Raducanu.

Kui võrdleme Badosat ja Kontaveiti ainult 2021. aasta tulemuste põhjal, läheb paremus hispaanlannale. Ta on jooksvas edetabelis 18. ja Anett 26. Võitude kaotuste saldo on Badosal 34-14, Anettil 26-14. Mõlemad on võitnud ühe WTA turniiri, kuid Anett jõudnud veel kahte finaali. Ent suure slämmi turniiride tulemused (veerandfinaal ja kaheksandikfinaal) on taas paremad Badosal.

Praegu on hispaanlannadest edetabeli kolm parimat Garbine Muguruza, Badosa ja Sara Sorribes Tormo. Kui Muguruza esindab neist Hispaaniale mitteomast agressiivset tennist ja Sorribes Tormo on nö 20. sajandi Hispaania kooli tüüpmängija, siis Badosa seisab stiili poolest umbes nende kahe vahel nagu edetabeliski.

Badosa on vahel silma paistnud väga hea esimese servi protsendiga, ka Ostrava turniiri avaringis Varvara Gratšova vastu lõi ta esimest pallingut sisse lausa 83%. Kuid vaatamata kõrgele tabavusele ei ole Badosa mängija, kes lööks esimest servi kindla peale. Seda näitab ka ässade arv – hooaja jooksul on Badosa löönud 170 ja Anett 143 ässa. Tõsi, kui jagada see mängude arvuga, tuleb neil ässasid üsna võrdselt. Kuid Badosa on Anettist ees ka esimese servi protsendi (vastavalt 64,7 ja 60,9) ning esimeselt servilt võidetud punktide (68,9 ja 67,1) poolest. Badosa on Wikipedia andmetel ka ise öelnud, et serv on tema lemmiklöök ja peamine relv. Tagajoonel on tema parim löök kahe käega tagakäsi, aga ka eeskäsi on tal tugev. Pigem armastab Badosa lühemaid punkte, aga ta on võimeline ka kaitses mängima ja pikki pallivahetusi vastu pidama. Võrku tungib Badosa üliharva.

Kihlveokontorid siiski arvavad, et Anett on Badosast praegu pisut tugevam ja seda vaatamata madalamale edetabelikohale. Võimalik, et liivaväljakutel oleksid nad eelistanud Badosat, aga Ostrava kõvakattel on ennustusportaal Paf andnud Anetti koefitsiendiks 1,70 ja Badosale 2,17. See on üsna tüüpiline 55-45 jõudude vahekord ehk siis Eesti esireketi favoriidiseisus pole kuigi selge.

Ennustada võib ka seda, millal mäng algab. Kui eile sai Anett õhtupoolses mängus väljakule ettenähtud ajal kell 19, siis täna ei ole kella 19ks planeeritud mäng ka tund hiljem veel alanud ja ilmselt ei alga enne kella 20.30. Kuid Anettil ei ole homme õhtupoolse sessiooni esimene, vaid teine mäng ja seda keerulisem on ennustada. Kõige varem 20.30 ja kõige hiljem 22.30 võiks olla loogiline vahemik.

scroll to top