fbpx
Close

Carl Maes: Tennisekoolid peaksid säilitama eripära, kuid võiks olla teatud ühtsed standardid

– Tennisetreening / Foto: Eesti Tennise Liit

Belgia tenniseguru Carl Maes, kes töötanud mitmete riikide tennisetippudega (Norra, Hiina, Belgia, Suurbritannia) aitab kuuel korral aastas läbi viia laagreid Eesti kuni 14-aastaste koondise orbiidis olevatele mängijatele. Esimene kogunemine toimus veebruari alguses. Maes valgustas, millise esmamulje Eesti noored jätsid. Järgmiste laagrite toimumise aeg on paraku nüüd lahtine ja nad lükkuvad määramata ajaks edasi.

Laagris viibis palju lapsi, kuidas sa suudad nende nimed nii kiiresti meelde jätta?

Iga laps meenutab mulle kedagi tippmängijatest, nii on lihtsam laste nimesid meelde jätta. Näiteks üks poiss oli raudselt Lleyton Hewitt – nokamüts tagurpidi peas, kett kaelas, mängustiil sarnane ja mängib ka Yonex-reketiga – täpselt nagu Hewitt! Üritan kiirelt noored tennisistid enda jaoks mõne tuntud mängija kaudu meelde jätta, pärast kolme minutit platsil on mul nimed selged.

Milline on Eesti noorte tennisemängijate tase võrreldes nende riikide tasemega, kus teie olete töötanud?

On mõningaid sarnaseid mustreid, silmasin nii mõndagi head mängijat, kuid panin tähele, et Eestis jääb vajaka süsteemsest lähenemisest. Rääkisin ka mõne treeneriga. Järgmisel korral kutsutakse kohale rohkem mängijate treenereid. Olen teinud väga palju märkmeid ka mängijate treenerite jaoks, et millele nad võiksid oma kasvandike juures rohkem tähelepanu pöörata. Mul oli treeningutel kaasas diktofon, kus on väga palju olulisi ülestähendusi, nii et mul on palju kirjatööd ees.  Nagu ma ütlesin, et on mõned head mängijad, kuid märkasin ka mitmeid ühiseid puudujääke – eelkõige puudutab see tehnilisi elemente, aga ka jalgade tööd. Teen nähtust üldkokkuvõtte koos soovitustega, et mida ning kuidas paremaks muuta. Osalejate ja nende treeneritega tuleb leida ühine keel. Siiski tahan öelda, et kõikide mängijate treenerid ja ka koondislaste kodused tennisekoolid peaksid säilitama oma identiteedi ja eripära. Aga selleks, et laste arengus võtta järgmised sammud, on vaja kokku leppida  teatud üldmõistetavates standardites. See on äärmiselt tähtis.

Millised on Eesti U14 koondislastele mõeldud programmi sihid?

Noored mängijad on erinevad ja kui ma neilt küsisin teatud küsimusi, siis sain tihti erinevaid vastuseid. Oma identiteet ja mängustiili eripära on oluline. Samal ajal on tähtis mängijatele ja nende treeneritele anda üldised juhised, et lapsed teeksid esialgu kasvõi väikesed sammud edasi.  

Tuleb teadvustada, et need, kes on omavanuste edetabeli tipus praegu või saavad võistlustelt parimaid tulemusi, ei pruugi ränkingus figureerida nelja-viie aasta pärast. Tee profisporti on äärmiselt pikk ja käänuline. Meie programmi üheks oluliseks sihiks on tõsta Eesti paremiku keskmist taset. Hea sportlane leiab tee tippu ka ilma meie projektita. Käesoleva programmiga tahame identifitseerida need noored, kellel on ainest saada sportlaseks. Kui mängijate keskmine tase läheb üles, siis oleks tore, kui nii kahe aasta pärast – need, kes praegu mängivad U12-s –  nende tase ületaks praeguste U14 koondise mängijate hetketaset. See on tõsine väljakutse. Sest kui võrrelda 12-aastaseid ja 14-aastaseid laagris osalejaid, siis tundus 14-aastaste rahvusvaheline tase võrreldes vanuseklass noorematega kõrgem. Loomulikult võib  praegusele koosseisule lisanduda uusi nimesid, kuid ei pruugi. Aga eks me kahe aasta pärast näeme, millised on arengud.

scroll to top