Roland Garros sai tänavu uued võitjad – nii 19-aastase Mirra Andrejeva kui ka temast 10 aastat vanema Alexander Zverevi jaoks oli see esimene suure slämmi tiitel.
Loo kirjutas Maxim Tuul, kes käis ise Pariisis turniiri vaatamas
Andrejeva näitas pärast teise ringi kohtumises kaotatud esimest setti edaspidi suurepärast tennist ja võitis viimased viis vastast ülikindlalt. Kuigi Andrejeva jaoks võib see olla esimene tiitel paljudest ja kindlasti sai ta juurde palju uusi fänne, siis neutraalsete tennisejälgijate südamed võitis hoopis talle finaalis alla jäänud poolatar Maja Chwalinska, kellele ka finaalis valjuhäälsemalt kaasa elati.
Maailma edetabeli 114. reketina kvalifikatsioonist alustanud Chwalinska teekond finaali oli puhas tenniseromantika. Ainuüksi tänavune finaalikoht tõi talle sisse suurema auhinnaraha kui kogu tema senine karjäär kokku. See finantsiline ja sportlik läbimurre sündis tänu Chwalinska mitmekülgsele ja kavalale mängule, mis on kaasaegses agressiivses ja jõulises tennises haruldane ning seetõttu ka nauditav vaatepilt.
Paljud Pariisi saabunud Poola tennisefännid ostsid arvatavasti piletid juba varakult lootuses näha järjekordset Iga Świateki triumfi. Kuigi Światek langes konkurentsist juba varakult, ei pidanud Poola fännid pettuma. Poola lipud ja laulud kolisid üle Chwalinska mängudele. Chwalinska ei pakkunud neile lihtsalt võite, vaid emotsionaalset vaatemängu, võideldes iga punkti eest ja tõestades, et sitkuse ning targa taktikaga saab murda ka edetabeli tippe.
Finaali pinged ja Philippe Chatrier’ väljakul valitsenud tuulised olud jätsid matši algusele oma jälje. Chwalinska oli selgelt pinges, alustades oma kaht esimest pallingugeimi topeltvigadega. Kuigi ta leidis hiljem oma rütmi ja pakkus publikule efektseid lõigatud lööke ning kavalaid stoppe, oli Andrejeva nendes tuulistes oludes siiski selgelt parem.
Alexander Zverev võitis aga lõpuks ometi suure slämmi tiitli. See oli tema neljas finaal ja Zverevist sai profitennise ajastu esimene Saksamaa meesmängija, kes Pariisi saviliival triumfeerinud.
Finaal Philippe Chatrier’ väljakul oli tõeline katsumus ja närvide mäng nii mängijatele kui ka tennisefännidele. Zverevi jaoks tegi võitmise keerulisemaks see, et finaalis oli Flavio Cobolli toetajaid selgelt rohkem ja kuna ta oli pidevalt tagaajaja rollis, siis hakkasid ka erapooletud itaallasele kaasa elama.
Kohtumise dramaatilisemad hetked rullusid lahti neljanda seti lõpus. Mõlemal mehel olid kerged krambid, kuid reaktsioonid olid vastandlikud. Cobollil tekkis neljanda seti kiires lõppmängus, mille ta võitis, säärekramp, mis häiris teda selgelt ka viiendas setis.
Zverev, kes vaevles samuti neljanda seti lõpus krampide käes, tegi pärast matši üllatava avalduse – tema sõnul aitas füüsiline valu tal vaimsest pingest ja “suure slämmi finaali hirmust” üle saada. Kui fookus nihkus keha elushoidmisele, kadus vaimne kramplikkus, mis oli teda kummitanud.
Tänavusel turniiril nägigi tennisemaailm muidu teistsugust Zverevit kui varem. Aastaid kimbutanud eraeluliste tormide vaibudes on väljakule ilmunud rahulikum, emotsionaalselt stabiilsem ja küpsem mängija, kes ei kaota kriitilistel hetkedel pead.
Sümboolselt tuli karjääri tähtsaim võit hea sõbra vastu. Cobolli ja Zverev on viimased paar aastat tihedalt suhelnud ja sakslane on korduvalt kiitnud itaallase tiimi ning vastase isa Stefanot. Pariisi liiv sai tunnistajaks Zverevi deemonite seljatamisele – teekond, mis algas teismelise imelapsena, on viimaks jõudnud küpse slämmitšempioni staatuseni.
Tänavust Roland Garrosi turniiri jäävad üldiselt meenutama vahelduvad ekstreemsed ilmaolud. Esimesel nädalal paljudele tippudele saatuslikuks saanud lämmatav kuumus asendus teisel nädalal külma, tuulise ja vihmase ilmaga.
Tänavu tegid staadionil publiku jaoks mängu jälgimise keerulisemaks ka vaiksed joonekohtunikud. Päris tihti ei olnud küsitavates olukordades joonekohtuniku häält audi märgiks üldse kuulda ja publik reageeris olukorrale valesti. Aga see oli vaid väike tähelepanek muidu suurepäraseid emotsioone ja uusi võitjaid pakkunud turniirilt.
