fbpx
Close
paf.com

Ilmus ajakirja Tennis kevadnumber

Ilmunud on ajakirja Tennis 2021. aasta esimene ehk kevadnumber, milles seekord leidub koguni 132 lehekülge põnevat lugemismaterjali.

Ajakirja kaanestaar on seekord Helena Narmont, kes aastavahetusel mängis edukalt Tuneesia turniiridel ja pääses esmakordselt WTA edetabelisse. Helena räägib intervjuus oma viimase aja arengust ja ka puudujääkidest, mida vaja parandada, aga ka sõpradega õudusfilmide vaatamisest, Šveitsis elavast poiss-sõbrast ning Ameerika ülikoolis õppimisest ja tennisemängust, mis kahjuks on koroonaviiruse tõttu jäänud lünklikuks. Sõna saab ka Helena treener Alti Vahkal.

Teise pikema intervjuu peategelane tennisehuvilistele tutvustamist ei vaja, aga ajakiri Tennis pidas oma kohustuseks võtta kokku karjäärile punkti pannud Jürgen Zoppi lugu. See on aus ülevaade Jürgeni enda sõnade ja emotsioonidega sündmustest, mille üle Eesti tennis on uhkust tundnud. Lugu lõpeb aga rivaali ja sõbra Jaak Põldma kommentaariga, et varsti mängivad nad koos Jürgeniga tennise aastalõpupeol kitarri!

Poliitik Siim Kallas on vast tuntuim persoon, kellest uues ajakirjas räägitakse. Jah, ka tema on mänginud tennist ja kogenud erinevaid sportlikke seiklusi nii Eestis kui ka Brüsselis. Pisut koomiline on Kallase lugu sellest, miks tal jäi mängimata tennisematš Poola presidendiga.

Australian Open on paljudel värskelt meeles, aga kindlasti pakuvad huvi kommentaarid ja emotsioonid, millist segadust sealne koroonaviiruse karantiin ikkagi tekitas ja kuidas Novak Djokovicist sai algul Austraalias persona non grata, aga hiljem siiski võitja. Kui seda teemat jätkata, siis arutleb ajakiri Tennis ka nelja spetsialistiga, kas Djokovic võidab lõpuks enim slämme või jäävad Roger Federer ja Rafael Nadal temast ette.

Traditsioonilises rubriigis Meistriklass on seekord peategelased Diego Schwartzman ja Jennifer Brady. Schwartzman ei räägi ainult tennisest, vaid ka sellest, kuidas tema juutidest esivanemad Saksa natsirežiimi käest pääsesid ja kui raske oli neil Argentiinas uut elu alustada. Brady puhul on kindlasti õpetlik, kuidas mängija tegi kannapöörde, et sõita Euroopasse uue treeneri juurde ja sellest algaski ameeriklanna tõus slämmiturniiri finalistiks.

Tulevikutegija rubriigis väärib märkimist, et tutvustatakse mängijat, kes on Eestis üks omavanuste edukamaid, aga ei saanud meistrivõistlustel kaasa lüüa, sest ta esindab Kanadat. Nikol Kedun on see mängija, keda elu on viinud juba enne 14-aastaseks saamist erinevatesse riikidesse.

Sõna „koroonaviirus“ on ülevaates kõlanud juba kaks korda, aga niisugune on praegu reaalsus ja just salakavalast haigusest tingitud olukorrale on ajakirjas pühendatud pikem artikkel. Kümme treenerit võtavad kokku, kuidas on viimase aasta jooksul piirangud mõjutanud laste treenimist.

Et ajakirja tutvustus ei läheks liiga pikaks, lisame Tennise teemasid lühidalt: saame tuttavaks harrastusmängijate Kati Voolase, Maret Sepa ja Urmas Mardiga; psühholoog Külliki Taylor kirjutab, kuidas võib koroonaviiruse (jälle!) paus ka mõnele tippmängijale kasuks tulla; analüüsime, kas tennise taktikalise külje tähtsus hakkab vähenema; tutvustame Haapsalu tennise ajalugu ja tänapäeva; Eesti Tennise Liit kirjutab oma külgedel Maret Ani värskest auhinnast ja Kristjan Tamme saamisest Eesti esireketiks.

scroll to top