Saksa tennisist Andrea Petkovic on parimatel päevadel olnud edetabelis kõrgemal kui ükski Eesti tennisist, aga omavahelistes mängudes ei ole ta kordagi võitnud Kaia Kanepit ega Anett Kontaveiti. Neljapäeval kell 11 leiab Moskvas VTB Kremlin Cupi 2. ringis peaväljakul aset Anetti ja Petkovici teine omavaheline mäng.
Kui nad esimest korda 2017. aasta Rooma turniiri avaringis kohtusid, olid mõlemad läbinud kvalifikatsiooni. Petkovici tollane edetabelikoht (78.) oli vaid pügala võrra kõrgem kui praegune (79.), aga siis ei olnud ka Anett TOP20 mängija, vaid hoopis WTA 68. reket. Anett võitis selle mängu 6:3, 6:4 ja järgmises ringis alistas tollase maailma esireketi Angelique Kerberi. Roomas veerandfinaali jõudmine oli 2017. aasta kevadeks Anetti parim saavutus WTA 1000 (tollal Premier 5) turniiridel.
Kui tookord võis neid pidada võrdseteks, siis homme on jõudude vahekord teistsugune. Ärevaks teeb ainult fakt, et kaks mängijat, kes suhteliselt hilja naasesid Indian Wellsist Moskva turniirile, on juba Kremlin Cupil andnud vastasele poole mängu pealt loobumisvõidu. Anett jõudis neist päeva võrra varem kohale ja ka aeg on 48 tunni võrra edasi läinud – võib-olla enam ei ole kümnetunnisel ajavahel nii suurt mõju.
Aga kes on siis septembris 34-aastaseks saanud Petkovic? Lisaks headele tulemustele on ta väljakul silma paistnud tantsuoskuste poolest. Nimelt oli Petkovicil komme iga võitu tähistada lühikese võidutantsuga. Fännid lausa ootasid seda, kui Petkovic oli viimase palli vastase poole maha löönud (või siis tänu vastase lihtveale mängu lõpetanud), et tema esitusele kaasa elada.
Petkovic on sündinud Bosnias, kuid kogu pere kolis Saksamaale, kui Andrea oli saanud pooleaastaseks. Kuigi ametlikult hakkas ta professionaaliks pärast kooli lõpetamist 2006. aastal, oli ta juba enne seda võitnud neli ITF-i turniiri. Maailma esisajasse jõudis sakslanna 2007. aastal, tema parim koht oli 92. Pärast kerget langust järgmisel hooajal võitis ta 2009. aastal Bad Gasteinis karjääri esimese WTA turniiri. Läbimurde tegi Petkovic aga aastal 2010, kui ta tõusis juba 11. jaanuaril TOP50 sekka (49.) ja jätkas sealt vaikset kerkimist. Aasta lõpuks oli ta 32. kohal, tollal ka tema kõrgeim ranking.
2011 oli aga Petkovicil esimene aasta, mil ta jõudis esikümnesse, olles oktoobris parimana 9. kohal. Millised tulemused siis aitasid Serbia-Bosnia juurtega mängijal nii kõrgele tõusta? Kõigepealt head esitused slämmiturniiridel – 2011. aastal mängis Petkovic kolmes veerandfinaalis: Austraalias, Pariisis ja US Openil. Ta mängis ka Pekingi WTA 1000 turniiri finaalis ja võitis Strasbourgi turniiri.
Edasi aga järgnes rida kõikumisi edetabelis. 2012 oli Petkovicile õnnetu aasta. Ta alustas hooaega Brisbane’is kus ta oli eelmisel aastal jõudnud finaali ja nüüd teisena asetatud. Kuid tema tee katkestas veerandfinaalis ei keegi muu kui Kaia Kanepi – ilmselt paljud Eesti tennisesõbrad teavad, et Kaia selle turniiri võitis. Kuid see polnud muidugi Petkovici jaoks suur õnnetus. Hullem oli see, et teda hakkasid kimbutama vigastused. Lõpuks ei saanud Petkovic osaleda kolmel suure slämmi turniiril – Austraalias selja väsimusmurru ning Pariisis ja Londonis hüppeliigese sidemete rebendi tõttu. Maailma edetabelis langes ta aasta lõpuks 143. kohale ja võib-olla küll päris nullist ei alustanud, aga üsna palju tuli teha tööd, et taastada positsioon esikümnes.
Aga Petkovic sai sellega hakkama! 2014. aastal kerkis ta novembris juba edetabeli 13. kohale, ent 2015. aasta veebruaris oli uuesti esikümnes. Enamasti 10. kohal, aga ühel nädalal (11. mai) ka 9. kohal, millega sakslanna kordas karjääri parimat rankingut. Suure slämmi turniiridel ta enam nii stabiilne ei olnud nagu aastal 2011, kuid jõudis siiski 2014 Roland Garrosis parima saavutusena poolfinaali. Kuid samas on see tulemus Petkovicile alates 2012. aastast ainus, mis on parem kui 3. ringi pääs. Seega ei saanud sakslanna teistel slämmiturniriidel enam jalgu alla. WTA turniire võitis aga Petkovic 2014. aastal kõige rohkem – kolm (Charleston, Bad Gastein, Sofia).
Kuigi Petkovicil ei olnud enam pikemaid vigastuspause, hakkas ta edetabelikoht vaikselt langema. 2016. aasta lõpuks oli ta langenud TOP50 seast välja ja sakslanna polegi sinna tagasi saanud (napilt jäi puudu aastal 2017 – parim ranking 51.). Samas püsis ta üsna stabiilselt 60.-70. koha kandis ja palju allapoole ka ei langenud. Kuid turniire ta aastatel 2015-2020 enam ei võitnud.
Tänavu juunis oli Petkovic langenud pärast 2012. aastat kõige madalamale edetabelikohale, kui ta leidis ennast 130. realt. Ent kohe järgnes suurepärane seeria – kolme turniiri jooksul võitis Petkovic 14st mängust 12! Nii finaalide kui ka võidupõud said otsa – esmalt jõudis Petkovic Hamburgis finaali, siis Belgradis poolfinaali ja lõpuks võitis Cluj’ turniiri. Kuid tal oli ka loosi ja favoriitide väljakukkumise tõttu õnne, sest ainult ühes 12st võidumängust alistas ta TOP100 tennisisti, kelleks oli Julia Putintseva (tollal WTA 43.) Hamburgi teises ringis. Ühe mängu võitmine US Openil aitas Petkovici edetabelis 64. kohale, mis on tema parim pärast 2019. aasta jaanuari. Pärast US Openit on Petkovic osalenud kahel turniiril – Chicagos langes ta 2. ringis ja Indian Wellsis, kus Putintseva sai temalt revanši, juba 1. ringis. Nüüd järgnes pisut poolik võit Moskvas Jelena Ostapenko üle, sest vastane andis otsustava seti algul alla.
Kuigi Petkovicil oli tänavu edukas periood, peeti kõik need tema head turniirid liivaväljakutel. Seepärast ei ole ka kihlveokontoritel usku, et Petkovic võiks vastu saada Kontaveidile. Ennustusportaal Paf annab Eesti esireketi võidukoefitsiendiks 1,16 ja Petkovicile 5,40. See tähendab, et Anetti võidušansid on umbes 80-85 protsenti. Kui ei oleks ajavahega kohanemist, ei tohiks Anetti võidus tõesti kahtlust olla.
