Ameeriklanna Madison Brengle on selline tennisist, kellega Anett Kontaveit on rohkem kohtunud profikarjääri esimeses pooles. Ent isegi tollal, kui Brengle oli Anettist edetabelis eespool, kaotas ameeriklanna talle mõlemas mängus.
Brengle on üks tüüpilisemaid esisaja mängijaid, kelle võimed mitte mingil juhul ei luba tema kuulumist näiteks TOP30 sekka. Pisut on isegi ime, et ta 2015. aastal parimal nädalal 35. edetabelikohale kerkis. Ning kohtus siis maailma 47. reketina US Openi 3. ringis Kontaveidiga (tollal WTA 152.) ja kaotas otsustavas setis 0:6. Kuigi Anett “oskas” kaotada teise seti, oli mäng tegelikult ühepoolne.
Selles mõttes tekib küsimus, et milliseid võimalusi on Brengle’il täna Chicago turniiri avaringis, kui ta ise asub edetabelis 87. ja Anett 23. kohal? Vastata võiks nii, et ainult juhul, kui Anettile on erakordselt halvavalt mõjunud lennureis Euroopast Ameerikasse ja harjumine ajavahega. Võib-olla ka väsimus Ostrava turniriist, aga vaevalt Anett oleks siis Chicagosse mängima sõitnud, kui ta oleks mingilgi viisil kurnatust tundnud.
Kes on siis praegu 31-aastane Madison Brengle? Juuniorina vägagi korralik tennisist, kes parimal nädalal (august 2007) kerkis 17-aastasena maailma noorte edetabelis neljandaks. Aga tema vanuseklassis olid noortekarjääris vägagi edukad Anastassia Pavljutšenkova ja Caroline Wozniacki ning selliste nimede kõrvalt ei õnnestunud Brengle’il juunioride slämmi võita. Ent ta mängis kaks korda finaalis! 2007. aasta Australian Openi juunioride turniiril kaotas ta lõppkohtumises just Pavljutšenkovale, aga sama aasta Wimbledonis Urszula Radwanskale. Nende tulemuste pealt võiks väita, et tegu on ikkagi andeka mängijaga, aga paraku ei ole Brengle’i mängus kunagi olnud sellist kergust nagu paljudel tema tugevamatel eakaaslastel.
Juba noorteklassi parimal aastal (2007) kerkis Brengle täiskasvanute edetabelis 200. koha piirimaile (hooaja parim koht 217.). Tolle aasta kevadel, veel enne 17. sünnipäeva, jõudis Brengle kahe 25-tuhandelise ITF-i turniiri finaali. Teenis ka ühe võidu Los Angelese WTA turniiril, kuhu tulevikulootusele anti vabapääse. Ning see võit ei tulnud suvalise mängija, vaid hilisema suure slämmi tšempioni Flavia Pennetta üle.
Ent saanud 17-aastaselt maailma 217. reketiks, jäi Brengle’i areng kuueks aastaks seisma. Kuni 2013. aasta lõpuni ei olnud Brengle kordagi rankingus kõrgemal 150. kohast. Suhteliselt kindlalt püsis ameeriklanna aastatel 2009 kuni 2013 TOP200 sees, aga vanus aina kasvas. Läbimurre sündis kahel järgmisel hooajal – 2014 pääses Brengle esmakordselt esisajasse ja aastal 2015 TOP50 sekka.
Brengle’i üks “saladus” peitus selles, et ta mängis väga palju, näiteks 2014. aastal 28 turniiri. Kui ebaõnnestus, alustas järgmisel nädalal uuesti. Juulis võitis ta Lexingtonis ITF-i 50-tuhandelise turniiri ja alles sellega rebis lõplikult end 150. kohast ülespoole (128.). Suurim edu oli siiski Linzi WTA turniiril veerandfinaali jõudmine. Ent tal ka vedas, sest Ana Ivanovic andis Brengle’ile 2. ringis loobumisvõidu.
2015. aastal oli Brengle’i suure hüppe aluseks Hobarti WTA turniiril finaali ja Australian Openil 1/8 finaali jõudmine. Ta alistas Melbourne’is maailma 13. reketi Andrea Petkovici ja 37. reketi Coco Vandeweghe ning oligi pärast kaht edukat turniiri maailma 45. reket. Poolfinaali jõudmine Stuttgardis (võitis ka Petra Kvitovat) tähendas Brengle’ile edetabeli 36. kohta ja sealt ülespoole ta liikuski vaid ühe koha võrra, sest maikuus algas kaotuste seeria – Brengle langes avaringis välja kaheksal turniiril. US Open oli talle edukam, aga nagu eespool lugesite, katkestas tema tee 3. ringis Kontaveit.
Kuid edaspidi ei ole Brengle’i tennisekarjääris suurt millestki rääkida. Hobarti finaal on talle seni ainsaks jäänud ja WTA turniiri võitnud ta pole. 2016. aastal mängis ta veidi pareminui muruväljakutel (‘s-Hertogenboschis poolfinaal), kuid põrus täielikult suve teisel poolel ja sügisel. 2017. aasta kevadeks oli ta langenud esisaja lõppu ning ega ameeriklanna sealt eriti välja pole pääsenud.
Tänavu on Brengle üsna palju mänginud ka ITF-i 100-tuhandelisi ja WTA 125K turniire, sest tavalistel WTA turniiridel või slämmiturniiridel tal võite napib. Kui madalama auhinnafondiga turniirid arvestusest maha võtta, on Brengle võitnud 19st mängust 6. Ainus silmapaistvam tulemus on Wimbledonis 3. ringi jõudmine, kui ta alistas 2. ringis Sofia Kenini. Madalamatel turniiridel on ta korra jõudnud finaali (Charleston 100 000 ITF).
Kontaveidi omavaheline seis Brengle’iga on 3:0 ning kui me Anetti teist võitu juba mainisime, siis esimese saavutas ta 2014. aastal Nottinghamis ITF-i 50 000 turniiril lausa 6:2, 6:1. Brengle on ju murul olnud üsna korralik mängija, aga isegi sel kattel võitis Anett teda ülekaalukalt. Kolmas mäng peeti 2018. aasta Prantsusmaa lahtistel, kus Kontaveit jäi peale 6:1, 4:6, 6:2.
Selge on see, et kihlveokontorid Brengle’ile erilisi võimalusi ei paku. Ennustusportaal Paf annab Anetti võidukoefitsiendiks 1,16 ja Brengle’ile 5,60, mis tähendab Anettile rohkem kui 80-protsendilisi võidušansse. Võimalik, et Anetti paremust oleks isegi veel rohkem hinnatud, kui poleks lennureisi Euroopast Ameerikasse.
Kontaveidi ja Brengle’i kohtumise algusaega on keeruline ennustada. Kohtumine peetakse 2. väljakul kolmanda mänguna ja klausliga, et mitte enne kella 20.30 (Eesti aeg). Kui eelnevad kaks kohtumist saavad kolme tunniga (pluss pausid) läbi, siis algab Anetti mäng tõesti kell 20.30, kuid umbes tunniajane hilinemine on päris reaalne. Kindel on vähemalt see, et Kanepi ja Kontaveidi mängud ei kattu.