Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel tehti esmaspäeval esimesed löögid, kui kvalifikatsiooni avaringis peeti ligi pooled kohtumised.
Kvalifikatsioonis osalevad peamiselt maailma teise saja mängijad, mistõttu meeste poolel võib selle turniiri tugevust võrrelda Challengeriga, aga naistel ITF-i 50-100-tuhandelise turniiriga. Tõsi, kvalifikatsioonis ei selgitata võitjat, vaid 16 edasipääsejat põhiturniirile.
Tuntud mängijaid on Roland Garrosi kvalifikatsioonis üsna palju, meeste turniiril võib-olla kõige kuulsam isegi Läti vanameister Ernests Gulbis, kes 2014. aastal jõudis Pariisis poolfinaali ja tõusis selle tagajärjel maailma 10. reketiks. Kuid Gulbisel (praegu ATP 188.), kes eelmisel suvel mängis ka Eestis, ei vedanud loosiga, sest ta sattus kokku valikturniiril teisena asetatud Daniel Elahi Galaniga (Kolumbia, ATP 106.), kes on pealegi liivaväljakute spetsialist. Galan võitis 6:3, 6:1. Kui esimeses setis õnnestus kolumblasel vaid üks servimurre, siis teist setti alustas ta 14 punkti kestnud geimis Gulbise servi murdmisega, sest lätlane tegi selles geimis neli topeltviga. Mäng oli sellega otsustatud.
Kui võrrelda meeste servi ja lihtvigu, siis sealt tulebki välja Gulbise kaotuse põhjus. Galan lõi 6 ässa (mitte ühtki topeltviga) ja servis esimest pallingut sisse 74%, aga Gulbis 2 ässa (pluss kuus topeltviga) ja 47%. Lihtvigu tegi lätlane 31 ja Galan ainult 7. Baltimaad on Roland Garrosi meeste üksikmängus siiski esindatud, sest leedulane Ricardas Berankis pääses otse põhitabelisse.
Juba langes kvalifikatsioonis välja esimesena asetatud Ilja Ivaška (Valgevene, ATP 89.), kellel samuti ei vedanud loosiga. Ta kaotas 4:6, 6:7 Andrei Kuznetsovile (Venemaa), kes praegu on alles ATP 448. reket, aga 2016. aastal oli maailma 39. tennisist. Kuznetsov pidas vahepeal kolmeaastase pausi ja naasis pärast koroonaviiruse vaheaega 2020. aasta suvel. Kuznetsov saab kasutada pausieelset rankingut ja seetõttu pääseski mängima. Võib tekkida küsimus, et miks pidi maailma 89. reket mängima kvalifikatsiooni, aga põhitabelisse pääsejad pannakse paika kuus nädalat enne slämmiturniiri algust ja siis Ivaška veel esisajas polnud.
Kvalifikatsiooniturniiri kuulsaim osavõtja tuleb aga naiste poolelt – endine maailma teine reket ja 2010. aastal kahe slämmiturniiri (Wimbledon ja US Open) finaalis mänginud Vera Zvonareva (Venemaa, WTA 96.). Temagi jäi põhiturniirilt välja seoses sellega, et ei olnud kuus nädalat varem edetabelis nii kõrgel ja nüüd teenis valikturniiril esimese asetuse. Zvonareva alustas 6:1, 6:2 võiduga Francesca Jonesi (Suurbritannia) üle. Jonesist, kes jaamuaris läbis Australian Openi kvalifikatsiooni, kirjutas ka Tennisnet, sest tegemist on füüsilise puudega tennisistiga, kel puuduvad kaks sõrme ja kolm varvast.
Valikturniiril mängib veel üks kunagine suure slämmi turniiri finalist Sara Errani (Itaalia), kes alustas 6:3, 7:5 võiduga Sachia Vickery (USA) üle. Edetabelis 105. kohal asuv Errani jõudis finaali 2012. aasta Prantsusmaa lahtistel ja 2013. aasta mais oli ta maailma viies reket. Praegu on Errani Itaalia neljas reket.
Veel üks tuntum mängija on naiste kvalifikatsioonis 10ndana asetatud Tsvetana Pironkova (Bulgaaria), 2010. aasta Wimbledoni poolfinalist. Nagu juba mainitud Kuznetsov, naasis ka Pironkova pärast koroonaviiruse pausi ja jõudis kohe US Openil veerandfinaali. Pironkova, kes alustab kvalifikatsiooni täna, on võib-olla isegi naiste valikturiiiril hetkeseisuga tugevaim mängija, sest ta jõudis ka Austraalias 3. ringi ja on alistanud viimase aasta jooksul mitu tugevat tennisisti (näiteks Garbine Muguruza, Donna Vekic, Marta Kostjuk). Miamis kaotas ta Arina Sabalenkale alles otsustavas setis 6:7.
