fbpx
Close

Kahe puuduva sõrmega Briti tennisist jõudis Australian Openi põhiturniirile

Francesca Jones 2016. aasta Wimbledoni noorteturniiril. / Foto: Pa Wire/Scanpix

Üks 16 naismängijast, kes Dubais läbis Australian Openi kvalifikatsiooni, oli 20-aastane britt Francesca Jones (WTA 241.), kelle edu on seda imelisem, et spordi mõistes on tegu invaliidiga.

Kui mõlemal käel on neli sõrme (pöial pluss kolm), siis tavaelus see nii suur takistus pole ja enamik asju peaks saama nende kätega tehtud. Kuid mängida tennist? Nii arvasid ka arstid, kes 8-aastasele Francescale ütlesid, et tennis ei tule küll kõne alla. “Ma ei olnudki algul tennisest huvitatud, rohkem meeldis jalgpall. Aga just arsti sõnade tõttu võtsin kätte ja otsustasin ennast täielikult pühendada tennisele. Nii sai tema lause mulle justkui inspiratsiooniks,” selgitas Francesca.

Neiu põdes lapsest saadik haruldast haigust, mille nimi on ektodermaalne düspaasia. Maailmas põeb sellist sündroomi umbes paar tuhat inimest. Ja küsimus ei ole ainult puuduvates sõrmedes, ka Jonesi vasakul labajalal on puudu üks ning paremal koguni kaks varvast. Kui sõrmede probleem pärsib eelkõige reketi hoidmist ja lööke, siis varvaste puudumine mõjutab liikumist ja tasakaalu.

Ent ektodermaalse düspaasiaga kaasnes veel üks probleem, mille tõttu on Jones kõige rohkem operatsioonidel käinud – nimelt suuõõne lõhenemine. Kuid neiu ei jätnud jonni, ühes intervjuus on ta öelnud: “Arvan, et palju olnuksid murtud, kui kuulanuks sellist diagnoosi kaheksa-aastaselt. Aga mina püüdsin tõestada, et neil polnud õigus. Ja sellega ka innustada teisi haigeid lapsi võitlema.”

Jones asus juba 10-aastaselt treenima Hispaanias Sanchez-Casali akadeemias. Tema jaoks valmistati väiksema käepidemega reketid, kuid ometi on tal tulnud juba üle elada ka randmeoperatsioon, sest tal tuli hoida reketit tavalisest tugevamalt, et see käest ei libiseks ja nii sai ranne üle koormatud.

Teistest noortennisistidest tunduvalt rohkem on Jones pannud ettevalmistuses rõhku füüsilisele poolele, sest jalgade tugevdamine tasakaalu hoidmiseks on talle ülivajalik, muidu ta ei saaks profitasemel mängida. Ka mullu märtsis, kui Suurbritannias teatati koroonaviiruse tõttu kõigi spordisaalide sulgemisest, oli Jones viimane, kes jõusaalist enne selle kinnipanekut lahkus. Seejärel rajas Francesca isa garaaži jõusaali, et tütar saaks mängupausi ajal harjutada.

“Tasakaal on suurim probleem,” tunnistas Jones. “Samuti teistega võrreldes kõrgem vigastuseoht. Olen juba läbi teinud üle kümne operatsiooni, mis on kõik olnud seotud sündroomiga. Minu keha pole loodud spordi jaoks, kuid see ei tähenda, et ma ei saaks sellega tegeleda. Igaühel on oma nõrkused, võib-olla ainult Cristiano Ronaldo sugustel staaridel pole. Lihtsalt püüan oma nõrkusi neutraliseerida ja saada paremaks.”

Hispaania tennisekooli eripära tõttu on Jones rajanud mängu vastupidavusele ja krutitud eeskäelöögile. Väljakul peab Jones end üleval emotsionaalselt ja ta loeb oma eeliseks vaimset tugevust. “Olen haigusest võtnud kaasa positiivse. Olen üle elanud kõike seda, mida mu eakaaslased ei pea taluma. Sellega olen saavutanud tugeva iseloomu ja spordis tekkivast pingest saan jagu,” ütles Jones.

Francesca Jones tegi olusid arvestades lausa läbimurde, kui ta maailma juunioride edetabelis kerkis 2017. aasta mais 31. kohale, mis võimaldas tal osaleda ka noorte slämmiturniiridel. Neil ei jõudnud ta küll kordagi 2. ringist kaugemale, kuid madalama tasemega ITF-i juunioride turniiridel oli Jones edukas. Näiteks 2016. aastal võitis ta 2. kategooria turniiri Austrias, kusjuures alistas finaalis sloveen Kaja Juvani, kes kuulus noorte seas esikümnesse ja praegu asub WTA edetabeli 104. kohal. 2017. aastal võitis Jones sama tasemega turniiri Slovakkias.

2018. aastast alates pühendas Jones end täielikult täiskasvanute ITF-i turniiridele. Kõigepealt võitis ta kolm 15 000 dollari auhinnafondiga turniiri ja 2019. aastal ka kaks 25-tuhandelist, mõlemad Minskis.

Pärast koroonaviiruse pausi naasis Jones aga eriti tugevana, küllap raske füüsiline ettevalmistus garaaži jõusaalis tasus end ära. Näiteks Prahas pääses ta veerandfinaali isegi WTA 125K turniiril. Jones mängis sügisel ka Istanbulis, samal turniiril, mille võitis Kaia Kanepi. Eesti tippmängijal oli peaaegu võimalus kohtuda Jonesiga, kuid inglanna kaotas poolfinaalis Vera Zvonarevale (Venemaa), keda Kanepi finaalis võitis. Aastat 347. edetabelikohalt alustanud Jones kerkis detsembris 241. kohale, kus ta paikneb ka praegu.

10. jaanuaril alanud Australian Openi kvalifikatsioonis ei olnud loos Jonesile sugugi armuline, sest ta läks esimeses ringis kokku kogenud rumeenlanna Monica Niculescuga, kes parimal ajal olnud maailma 28. reket. Kuid Jones võitis selle mängu lausa 6:3, 6:2! Horvaatia tennisisti Jana Fetti alistas Jones kolmes setis, kuid põhitabelisse pääsu otsustanud mängus oli ülikindlalt 6:0, 6:1 üle Jia-Jing Lu’st (Hiina, WTA 200.).

Pärast edasipääsu ütles Jones intervjuus, et enam ta ei mängi “kättemaksuks” arstile vale arvamuse eest. “Austraalias püüan lihtsalt tõestada, mida suudan. Esimesel juhul motiveeriks mind viha, aga tahaksin mängida positiivse mõttelaadiga,” ütles Jones.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kommenteeri
scroll to top
Inline
Inline