Iga päevaga muutub selgemaks riigi edaspidine strateegia koroonakriisi eriolukorra tingimuste leevendamise osas. Spordirahvas on arusaadavalt huvitatud igasugusest infost selle kohta.
29. aprillil täpsustas EV Kultuuriministeerium eelmisel päeval avalikku ruumi paisatud infot sportimise kohta vabas õhus. See sisaldab soovitusi spordi-ja liikumisürituste korraldamiseks õues alates 2. maist 2020. aastal.
Päris vabadust veel nautida ei saa, mistõttu tuleb olla vastutustundlik ja püüelda nakatumise ohu miinimumini viimiseni. Arvestada tuleb ka sellega, et Eesti Tennise Liit võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisel. Eesti Tennise Liit on veel täiendavalt pöördunud kultuuriministeeriumi ja EOK-i poole, et konkreetselt tennise puhul oleks arvestatud ala spetsiifikat normide uuendamisel/täiendamisel. Allpool saate detailselt tutvuda
SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSTE KORRALDAMINE ÕUES 2.MAIST COVID-19 PERIOODIL
Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
Korralduse muudatusega lubatakse alates 02.05.2020 õues toimuvad spordi- ja liikumisüritused, kui nendes tegevustes osalejaid on maksimaalselt kümme ning kui järgitakse 2 + 2 reeglit (koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt 2-meetrist vahet). Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Saastunud pindadel soodsatel tingimustel säilib viirus kuni 3 päeva, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.
MINIMAALSED NÕUDED SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISELE ÕUES
Spordi- ja liikumisürituste all mõeldakse vabas õhus treeningtegevust (edaspidi treening). Võistlused ei ole lubatud.
Ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest, seal hulgas treener, abipersonal jt ning järgida tuleb 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
Kõrge intensiivsusega või suuremate kiirustega tegevuste puhul on soovituslik distants isikute vahel 20 meetrit (nt. lõikude jooksmine, jalgratta grupisõit vms).
Alaealiste puhul peab olema (iga rühma) tegevus juhendatud täiskasvanud treeneri või juhendaja poolt.
Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik ja koroona nakatunuga kokku puutunud isik ära saata.
Ühiseid riietus- ja pesuruume ei tohi kasutada.
Mitme rühma üheaegsel tegutsemisel tuleb territooriumil korraldada tegevused ja liikumine nii, et maksimaalselt vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist. Jälgida, et lähikontaktsete arv oleks võimalikult väike.
Arvestades 2 meetri distantsi nõuet peab olema ruumi vähemalt 4 m2/isiku kohta. Ka siis, kui samal spordiplatsil või –väljakul soovib treenida kaks või enam gruppi.
Kasutada tuleb võimalusel isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: välijõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.
Treeningutel osalejad peavad kasutama individuaalseid joogipudeleid.
Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jmt otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
Kaitsemaskide või muude isikukaitsevahendite kasutamine on vabatahtlik.
Tegevuste korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks gruppidesse ega jääks peale tegevusi territooriumile.
Tegevuste korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldamisel ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus ürituse korraldajal. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 247 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED
Juhul, kui tegevuse läbiviimiseks on lühiajaliselt vajalik siseruumide kasutamine (tualettruumid, vahendite hoiustamine ja rentimine, teenuste eest tasumine jms) tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit) ja tagatakse 2+2 nõude täitmine.
Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit; käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed.
Võimalikud viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) hoiustada teistest jäätmetest eraldatuna suletud kotis ning käidelda 72 tunni möödudes tavajäätmetena.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisel.
Eelpool nimetatud nõudeid tuleb täita kuni järgmiste Vabariigi Valitsuse poolt kokku lepitud korralduste avalikustamiseni.
