Suvepuhkuste aeg on käes ja vähemalt harrastajate osas elavneb turniiritennis alles augustis – seega ongi õige aeg lugeda ajakirja Tennis 49. ehk tänavust suvenumbrit. Järgmine kord tähistame siis juubelit.
Seekord on ajakirja kaanepersoon meile tuttav Kaia Kanepi, kes selles rollis on olnud ka mitu korda varem. Põhjus oli Kaia hea mäng ja kaheksandikfinaali jõudmine Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel. Kaia vaatab selles loos põgusalt tagasi oma turniirile ja pajatab ka oma vigastuste seisundist. Kuid Prantsusmaa lahtiste teema on ajakirjas veel kajastatud imemehe Rafael Nadali 12. tiitli ja naiste uue esitreketi Ashleigh Barty edutee näol.
Just naiste tennisest võikski ajakirja tutvustust jätkata, sest analüüsi rubriigis vaatleme õrnema soo mängijate ühtlast taset maailma tipus. Millest on see tingitud, et naiste esisajas võivad tänapäeval “kõik kaotada kõigile”?
Tulevikutegija ja Meistriklassi rubriigid on Tennises olnud algusest peale ja needki tähistavad peatselt juubelit. Aga kas me juubelinumbris muudame Tulevikutegija rubriigi nime (sisu jääb igal juhul alles!), seda otsustab toimetus. Igatahes treener Rene Busch sellekohase ettepaneku tegi oma intrigeerivas intervjuus, mida saate samuti suvenumbrist lugeda. Buschi arvates on noorte mängijate nimetamine “tegijateks” liiga varajane, sest Eestis paljud 12-14-aastased silmapaistvad noored kaovad vanemates klassides keskpärasusse. Buschi sõnul on põhjus ka selles, et meil võrreldakse noori omavahel, aga tegelikult peaksid kõik treenima ühe mütsi all ja võrdlema ennast maailmaga.
Mis aga puudutab suvenumbri tulevikunoori, siis seekord tutvustatakse Brit Martinit ja Georg Straschi, kes on Eesti edukaimad 13-aastased mängijad. Viljandi tüdruk Brit on tänavu juba palju võitnud, aga ta tunneb, et see pole ainult tema, vaid ka toetavate vanemate ja hea treeneri teene. Meistriklassis teeme tutvust naiste tennise uue tähe, 17-aastase Amanda Anisimovaga, kelle venelastest vanemad võtsid ette tee Ameerikasse, et seal Amanda vanemat õde tennises järjele aidata. Läks aga nii, et hoopis USA-s sündinud Amandast sai staar. Karen Hatšanov ei läinud Venemaalt kuhugi ja on samuti maailmas edukas. Suurt tuge on talle pakkunud multimiljonärist onu, aga saame ka lugeda koomilist juhtumit, kuidas Venemaa Eurospordi kommentaatorid ei teadnud, et Hatšanov on abielus.
Kaks lugu ajaloost on seotud naiste tennisega ja pisut ehk kurva alatooniga. Kõigepealt vaatame, mis juhtus maailma tennises sada aastat tagasi ja saame teada, et Suzanne Lenglen tegi siis naiste mängus tõelise revolutsiooni. Kahjuks katkes tema elutee varakult haiguse tõttu. Traagikat oli ka Monica Selesi karjääris – tema rivaali fänni noarünnak võttis ilmselt neiult võimaluse võita slämmiturniire palju rohkem kui üheksa, millega ta siiski ajalukku oma nime kirjutas.
Kevadiste Eesti võistluste raames on ajakirjas pikem ülevaade Estonian Junior Openist ja tuntud harrastusturniirist Liviko Cup. Kuid ka eelvaade Eesti meistrivõistlustest, mis just eeloleval reedel hoo sisse saavad. Jätkub ka harrastusmängijate rubriik, kus seekord saame tuttavaks II liiga paremikku kuuluva Helen Ilumetsaga, kes sai heaks mängijaks vaatamata hilisele alustamisele ning pühendumisele pereelule ja arstiametile.
Ja lõpuks: kui tahate ajakirjas Tennis ka vaheldust leida, siis seekord näiteks on lugemiseks paljudele, sealhulgas ka harrastustennisistidele kasulik artikkel, mida tuleb eelkõige kindlustuse osas arvesse võtta, kui soovite suvel oma autoga välismaale sõita.
