fbpx

Ei või olla! Federer jõudis 21. slämmitiitlist ühe punkti kaugusele, aga kaotas Djokovicile

Huvitav pildikompositsioon: suurelt ekraanilt võib näha Roger Federeri kurba nägu, samal ajal kui Novak Djokovic poseerib Wimbledoni võidutrofeega. / Foto: AFP/Scanpix

Kuigi Wimbledoni ajaloos on peetud palju põnevaid finaale, läheb tänane mäng Novak Djokovici (Serbia, 1) ja Roger Federeri (1Sveits, 2) vahel ajalukku kui ajaliselt pikim tiitlimatš. Djokovic võitis 7:6, 1:6, 7:6, 4:6, 13:12.

Omavahel on erinevaid finaale raske võrrelda, aga tänane mäng sisaldas pea kõike – ootamatuid pöördeid ja isegi kasutamata kaht matšpalli, kui Federer juhtis otsustavas setis oma pallingul 8:7, 40:15. Ja lõpuks mängiti finaalis ära ka uue formaadiga otsustava seti tie-break seisult 12:12, mida varem ei läinud turniiril vaja.

Kui vaadata numbreid, siis oli Federer parem: ta võitis neli geimi rohkem, 15 punkti rohkem ja tegi neli servimurret rohkem (7:3). Kuid tennises pole vahet, kas sa võidad seti 6:1 või siis tie-break’is. Djokovic oli parem kõigis kolmes tie-break’is ning asjatundjate arvates ei ole päris õige öelda, et parem mees täna kaotas.

“Absoluutselt võrdne mäng oli,” leidis treener Harri Neppi. “Tennises ju settide tulemused ei loe, vaid loeb võidetud settide arv. Aga muidugi on mul Federerist kahju. Ta servis paremini, lõi palju ässasid, oli võrgus agressiivne. Kuid just siis, kui tal olid otsustavas setis matšpallid, ei õnnestunud Federeril in initsiatiivi saada ning tagajoonemängus on ikkagi Djokovic parem. Ta mängib kõrgema tempoga.”

Ka Eesti Tennise Liidu juhatuse liige Toomas Kuum ütles, et Federer võis küll seisu põhjal olla parem, aga tie-break’ides mängis Djokoviciga võrreldes tagasihoidlikumalt. “Eriti halb oli esimese tie-break’i lõpp, kus Federer kaotas 5:3 eduseisult. Just otsustavatel hetkedel oli Djokovic agressiivsem. Mitte üheski tie-break’is ta midagi ei kinkinud. Parim võiduvõimalus oli Federeril ikkagi 8:7 peal teisel matšpallil, kuid tema võrku tungimisele eelnenud löök ei õnnestunud ja Djokovic lõi kergelt mööda,” pajatas Kuum.

Asjatundjate arvates vääris Novak Djokovic siiski võitu. / Foto: AFP/Scanpix

Kui Rafael Nadalil õnnestus poolfinaalis juba teises setis kaks korda Federeri palling murda, siis Djokovic sai üldse oma esimese murdepalli neljandas setis Federeri eduseisul 5:2. Teise murdepalli ta ka realiseeris, ent antud servigeimi võitmisest suurt kasu polnud, sest šveitslane oli ees kahe murdega ja teist võimalust enam käest ei andnud.

Kui rääkida lühidalt, mis juhtus enne, siis kolme seti järel oli Djokovic 2:1 ees, aga Federer ainsana murdnud vastase kolmel korral. Kui esimesest tie-break’ist oli juba juttu, siis kolmanda seti kiires lõppmängus läks Djokovic kohe ette 5:1 ja võitis 7:4. Neljanda setis jätkus vana lugu, et Djokovic oli oma pallinguga hädas, aga Federer kindel kui kalju. Nagu mainisime, teenis lõpuks murde ka Djokovic. Võimalik, et moraalse kasu ta sellest ikkagi teenis, sest viiendas setis sai ta juba Federeri pallinguga paremini hakkama.

Otsustavas setis oligi Djokovic see, kes esimesena murdis ja 4:2 juhtima asus. Federer võis tol hetkel kiruda, et tema paljud murded ei otsustanud midagi, aga nüüd Djokovic võttis ta servi ära ja lähenes triumfile. Vanameister näitas nüüd erakordset võitlusvaimu ja suutis kohe järgmises geimis tagasi murda. Nii jõuti seisuni 6:6 ja hakati mängima pikka setti, mis ei tohtinud kesta kauem kui seisul 12:12 mängitava tie-break’ini.

Ent 6:6lt 12:12ni ei jõutud sugugi igavalt. Nüüd alles tõeline draama algas. Pikas setis on alati kasulik servida esimesena, sest siis ei ole vastase murre veel surmav. Nii läkski, et Djokovic kaotas oma pallingu seisul 7:7, aga murdis tagasi seisult 8:7, 40:15 Federeri kasuks. Veel nähti pinget seisul 11:11, kui Djokovic läks oma pallingul 40:0 juihtima, aga Federer vastas nelja võidetud punktiga järjest. Taas jäi üks punkt puudu ja kaks murdepalli realiseerimata.

Otsustas ikkagi tie-break ning mis sa teed, kui üks mängija oli täna selliste geimide mängimisel parem. Ainult ühe minimurde abil sai Djokovic ette 6:3 ja võitis esimese matšpalli vastase servilt.

Nagu arvata võite, oli Federer selles mängus statistiliselt parem peaaegu kõiges. Ainult lihtvigu tegi ta rohkem – vastavalt 61 ja 52, aga samas võitis Federer äralöögid 94:54! Finaali kaotaja lõi 25 ässa ja tegi 6 topeltviga, võitja vastavalt 10 ja 9. Protsentidega Federer küll palju ei võitnud, aga ikkagi: esimese servi õnnestumine 63 ja 62%, esimeselt servilt võidetud punktid 79 ja 74%. Lõpuks veel murdepallid ka: Federer 13st 7, Djokovic 8st 3. Kas ikkagi polnud kaotaja parem?

Geimide arvu poolest Djokovic ja Federer täna pikimat finaali ei mänginud. Kokku olid nad väljakul 68 geimi, aga 2009. aasta finaal kestis 77 geimi. Seal võitis Federer Andy Roddicku (USA) 5:7, 7:6, 7:6, 3:6, 16:14. Kas tuleb tuttav ette? Jah, siin kaotas ju Federer ühe geimi ja ühe murde võrra, aga võitis mängu! Seega andis ta kümme aastat tagasi võidetu täna samal viisil ära… Ja veel – ajaliselt enne tänast mängiti pikim finaal (4 tundi 48 minutit) hoopis aastal 2008, kui Nadal alistas Federeri 6:4, 6:4, 6:7, 6:7, 9:7. Enne tänast oli Federer oma kõigis Wimbledoni finaalides kokku võitnud 16st tie-break’ist 13! Mis siis ikka nüüd juhtus?

Wimbledoni võite on Federeril endiselt 8, Djokovicil tänasest 5. Profiajastu arvestuses tõusis serblane jagama 3. kohta koos Björn Borgiga, Pete Sampras on 7 võiduga teine. Aga üldse on suure slämmi turniiride tiitleid nüüd Federeril 20, Nadalil 18 ja Djokovicil 16. Kas Federeri rekord peab ikka vastu nooremate meeste rünnakule?

polar.com

See võib Sulle huvi pakkuda

Kindla võidu teeninud Kaia Kanepi kohtub nüüd neljapäeval maailma esikümne mängijaga

Kaia Kanepi. / Foto: AFP/Scanpix Kaia Kanepil ei tekkinud kuigivõrd probleeme Moskva turniiri avaringis maailma …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Inline
Inline