fbpx
Close

Eestis taasavatakse ETL-i võistluskalender 30. maist

– Mulluste Eesti Noorte Meistrivõistluste auhinnalaud / Foto: ETL

Eestis taasavatakse ETL-i võistluskalender juba 30. mail, kuigi ITF otsustas pikendada rahvusvaheliste turniiride võistluspausi 31. juulini 2020.
 
Ülemaailmne pandeemia takistab rahvusvahelise konkurentsi naasmist tavalisse rütmi, on mõnes riigis riigisisesed ja harrastustennise võistlused lubatud. Selliste riikide hulka kuulub ka Eesti. Eesti Tennise Liit taasavab oma võistluskalendri 30. maist. Täiskasvanud harrastajate liigaturniirid on lubatud järgmisest nädalavahetusest.

“On hea meel, et jätkame 30. maist võistlustega,” sõnas Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. “Võistlemine on tähtis osa mängijate arengus ning kindlasti on see periood eriline olnud meile kõigile. Nii mõnegi võistluse
kuupäeva oleme olnud sunnitud muutma ning mõned võistlused ka ära jätma,
kuid olen kindel, et kõik mängijad leiavad tee tagasi turniiridele ja
saavad end piisavalt proovile panna,” lisas Hint. Võistluste korraldamisel juhindub tenniseliit EV Valitsuse korraldamisnõuetest. Tennisnet teeb turniiride võistluskalendri kohta eraldi postituse.

Võistluste KORRALDAMISNÕUDED on ära toodud allpool:

TENNISEVÕISTLUSTE KORRALDAMINE VABAS ÕHUS
ALATES 18. MAIST COVID-19 PERIOODIL
Vabariigi Valitsuse 14. mai otsusega lubatakse alates 18. maist 2020 vabas õhus spordivõistluste korraldamine ilma pealtvaatajateta, kui tegevustes osalejaid on maksimaalselt 100 inimest. Eesti Tennise Liit taasavab oma võistluskalendri alates 30.05.20 algavate võistlustega ning juhindub alljärgnevatest EV Valitsuse korraldamisnõuetest.

MINIMAALSED NÕUDED TENNISETURNIIRI VÕISTLEJATELE NING KORRALDAJATELE:

  1. Kõik turniiril viibivad isikud täidavad selle juhendi kõiki punkte. Vajadusel võib turniiri korraldaja panna võistluspaika täiendavad juhised ning infotahvlid.
  2. Võistlejad, kes registreerivad ennast turniirile, peavad olema terved.
    Turniirikorraldaja peab olema veendunud, et turniirile tulevad ainult terved võistlejad. Haigustunnustega võistleja ning temaga kokku puutunud isik/isikud tuleb saata koju.
  3. Võistluspaika lubatakse ainult võistluse korraldajad, osalejad ja osalejate taustajõud (treenerid, lapsevanemad). Korraldajate, osalejate ning osalejate taustajõudude arv kokku ei tohi ületada 100 isikut võistluse kohta.
  4. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, siis tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  5. Võistlustegevuse eel ja järel järgitakse 2 + 2 reeglit (grupis tuleb teistega hoida vähemalt 2-meetrist vahet).
  6. Võistlusmängu ajal vahetavad mängijad pooli teine teiselt pool võrku.
  7. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist. Võistlusmängu lõpus ei suru mängijad kätt.
  8. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, seda tingimusel, et inimesed saavad hoida teineteisega 2 meetrist vahet. Kasutuses olevad kapid ja dušid peavad olema teineteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Osalejad kasutavad isiklikke hügieenitarbeid. Riietus- ja pesuruumis viibitakse nii lühikest aega kui võimalik ja vajalik.
  9. Võimaluse korral kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh. laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  10. Võistlustel osalejad kasutavad individuaalseid joogipudeleid.
  11. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks gruppidesse võistluspaiga territooriumil ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  12. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  13. Korraldajaid ja võistlejaid informeeritakse üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest ja seda kontrollitakse rangelt.
  14. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised. Turniiripaigas peavad olema desinfitseerimisvahendid kindlasti nii turniiri infolaua juures kui ka
    väljaku koristamise jaoks mõeldud harjade juures.
  15. Võistlejatel peab kaasas olema täpne osavõtutasu summa.
  16. Turniirikorraldaja annab igaks võistlusmänguks uued pallid.
    Võistluse korraldamise ja eriolukorra meetmete nõuete täitmise kohta vastutab võistluse korraldaja. Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes
    2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

HÜGIEENI JA PUHTUSE TAGAMISE MEETMED
• Siseruumide (sh. tualettruumide) kasutamisel tagatakse ruumide koristamine ja desinfitseerimine Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

scroll to top
Inline
Inline