Novak Djokovici isa Srdjan jagas taas ositi vastuolulisi ütlusi Šveitsi saksakeelsele väljaandele Blick. Viimase 12 kuu jooksul on neid olnud mitmeid, kuid nüüd on vürtsi kamaluga juurde puistatud.
Srdjan Djokovic kommenteeris võitlust Roger Federeri ja Rafael Nadaliga kaasaja edukaima tennisisti nimetusele: “Pooleteise aasta pärast purustab Novak kõik rekordid ja saab kõigi aegade parimaks.”
Djokovicile on suure slämmi tiitlite rekordi püüdmine muutunud kinnisideeks. Kõige selgemini avaldus see tema ütlustes inetu intsidendi ajal joonekohtunikuga US Openil: “Ta ei pea ju selle hoobi pärast haiglasse minema. Kas tõesti otsustate mulle määrata kaotuse sellises olukorras? Minu karjääri ja suure slämmi keskpunktis.”
Nii Federer kui Nadal soovivad samuti tiitleid juurde võita, ent nemad suhtuvad asja vähemalt väliselt palju rahulikumalt ning ei võta pidevalt sõna antud teemal. Iseenesest pole selles ju midagi halba, et Djokovic soovib sportlike tulemuste poolest suurimaks saada. Aga ka järgmised ütlused viitavad isa Srdjani tõsisele kompleksile ja kibestumisele. Tundub uskumatu, et maailma esireketi isa ei suuda seda staatust kui õnnistusena võtta. Seda, et just need ütlused ja Djokovici aeg-ajalt vastuoluline käitumine tenniseväljakul võivad devalveerida kõike positiivset, mis serblases on, sellest papa vist aru ei saa. Millegi tõestamise vajadus mõjub muidugi lisamotivaatorina, kuid seda saaks teha ka teistmoodi.
“Suurest kolmikust on Novak kõrvalseisja. Ta võitleb mitte ainult enda, vaid ka teiste mängijate eest, kes vaevalt ots otsaga kokku tulevad. Tal on selline kasvatus. Näete, kuidas ta vastaseid tervitab, kuidas suhtleb korraldajatega ja kui kenasti käitub mängu lõppedes nendega, keda ta võidab. Kas keegi teine teeb sama? Kuid millegipärast saab ta ausa mängu eest harva auhindu. Kas te teate, kui palju on neid Federeril? Tükki viisteist! Kõik adekvaatsed inimesed armastavad Novakit. Kas olete mõelnud, miks ta Hiinas esineb kõige paremini? Ta tunneb, et teda armastatakse seal tõesti. Sellest on tal läänemaailmas puudu. Nad arvavad, et maailmas eksisteerivad ainult nemad, kuid nad on vaid viiendik maailmast. Hiina, India, Venemaa, Brasiilia, Aafrika – nendes piirkondades Novakit jumaldatakse. Serbiale kohutaval ajal (toim. – sõda endise Jugoslaavia territooriumil) ilmus Novak nagu Jumala saadik, kes näitas, et me pole mingid metslased.”
Paljudes ülaltoodud väidetes pole põhjust kahelda, aga kas näiteks Aafrikas või Indias armastatakse Nadali Djokovicist vähem? Kuidas seda mõõta? Kas Federer pöörab mängu lõppedes vastasele selja? See arutelu ei vii meid tõenäoliselt kuhugi…
Muuhulgas tuli Novaki isa suust päevavalgele üks väga huvitav fakt. Nimelt olevat Djokovici perele tehtud 15 aastat tagasi ettepanek võtta Suurbritannia kodakondsus: “Nad tahtsid, et Djokovic ja Murray esineksid koos. Aga meil oli tõsine jutuajamine ja langetasime kohe otsuse. Keegi ei kavatsenud Serbiast lahkuda ja kodakondsust vahetada. Oleme serblased.”
