Täna tähistab 90. juubelisünnipäeva Talvi Märja (kuni 1956. aastani Talvi Väli), kes on meie tenniseajalukku läinud kahekordse Eesti meistrina üksikmängus (1953, 1955) ja kolmekordse Eesti meistrina segapaarismängus (1952, 1953, 1959). Lisaks tuli ta N.Liidu noorte meistriks üksikmängus (1953) ja kaks korda N.Liidu noorte meistriks paarismängus (1952, 1953). Täiskasvanuna teenis ta 1954. aastal kuldmedali N.Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel Dünamo koondises, 1955. ja 1956. aastal pronksmedali N.Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel pronksmedali Eesti koondises ning 1956. aastal pronksmedali N.Liidu rahvaste spartakiaadil paarismängus.
Talvi Märja lõpetas 1954. aastal Tallinna 10. keskkooli ning 1960. aastal spordipedagoogika ja 1973. aastal psühholoogia erialal Tartu Ülikooli. 1983. aastal sai temast psühholoogiakandidaat. Sportima hakkas koolipäevil Nõmmel, tennisetreeninguid alustas 1947. aastal Dünamos Evald Kree juhendamisel.
1956. ja 1957. aastal kuulus ta Nõukogude Liidu edetabeli esikümnesse. Aastatel 1951–1959 võitis ta kokku Eesti meistrivõistlustel üksikmängus 2 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi ning paarismängudes 3 kulda, 8 hõbedat ja 1 pronksi.
Aastatel 1954–1974 oli ta spordiühingu Dünamo tennisetreener. Ta on tegutsenud ka tennisekohtunikuna ja kuulunud aastatel 1962–1978 toonase Eesti Tenniseföderatsiooni juhatusse. Sellest, kuidas Märja kasutas üheaegselt oma treeneri- ja psühholoogioskusi, on ajalooraamatus “Eesti Tennis 100” kirjeldanud mullu meie seast lahkunud Villem Lapimaa. “Pärast finaali esimese seti kaotust olin endast täiesti väljas aga ta (Märja – toim.) rahustas mu maha: “Villem, pole midagi!” ja hoidis kaela ümbert kinni. Ta oli ametilt psühholoog ja oskas seda tööd,” rääkis Lapimaa, kuidas ta tuli 1970. aastal NSV Liidu noortemeistriks.
1970. aastate teisel poolel alustas Märja täiskasvanute koolitamisega. Juhtimis- ja organisatsioonipsühholoogiale spetsialiseerununa töötas 10 aastat kergetööstuse süsteemis (ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi Juhtimissüsteemide Projekteerimise ja Konstrueerimise Büroos, Mainoris).
Aastatel 1986–1998 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli andragoogika ja juhtimistöö õppetooli juhataja, aastast 1989 dotsent, aastast 1993 andragoogika professor, aastast 1998 emeriitprofessor. Ta on osalenud täiskasvanuhariduse valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning täiskasvanuhariduse poliitika kujundamises. Osaleb Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras tegevuses alates selle asutamisest 1991. aastal (kuni aastani 2003 oli juhatuse esimees). Ta on avaldanud spordipsühholoogiaartikleid, andragoogikaalaseid artikleid ja raamatuid.
Aastatel 1995–1999 oli Märja EV Riigikogu liige, alates 19. novembrist 1996 juhtis ta Riigikogu kultuurikomisjoni.
Teda on tunnustatud 2003. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2020. aastal haridustöötaja elutööpreemiaga ning 2021. aastal Tallinna Ülikooli teenetemärgiga. Tänasel juubelipäeval õnnitlevad Eesti Tennise Liit ja Tennisnet juubilari ning teevad sügava kummarduse naisele, kes on meie tennisele ja Eesti riigile palju andnud!
