Kaia Kanepi (31) alustab Australian Openit Eesti aja järgi eeloleval ööl kell 2 Kia Arenal, kus kohtub 24-aastase Kimberly Birrelliga, kes asub maailma edetabelis 167. kohal.
Kuigi võib arvata, et nad ei ole varem kohtunud, on see tegelikult vale – Kaia võitis Birrelli viis aastat tagasi Brisbane’i turniiril 6:1, 6:3. Ega Birrelliga kuskil mujal eriti polegi võimalust kohtuda, sest ainult Austraalias saab ta slämmile või WTA turniiridele vabapääsmeid, mujal aga ei pääse peale.
Birrelli näol on tegemist ühega paljudest nö Ashleigh Barty järgsetest mängijatest, kes ei ole eelkäija suurest kuulsusest eeskuju võtnud ja jäänud edetabelis esisajast kaugele. Praegu on Austraalial kaks esisaja naist, aga nad mõlemad (Ajla Tomljanovic ja Daria Saville) on Bartyst vanemad ja kumbki pole Austraalias sündinud, vaid teisel viisil riigi kodakondsuse saanud. Näiteks Saville, neiupõlvenimega Gavrilova, oli pea kümme aastat Luke Saville’i tüdruksõber ja nüüd nad ka abiellusid.
Kuid mängijaist, kes on Bartyst ca paar aastat nooremad, pole keegi esisajasse küündinud. Praegu kuuluvad sellesse seltskonda Jaimee Fourlis (WTA 160.), Birrell, Priscilla Hon (170.) ja Maddison Inglis (210.). Neist neljast on Inglis olnud WTA edetabelis 112. kohal, aga teised isegi mitte nii kõrgel. Võib-olla on siiski tulemas nimetatud nelikust noorem (20) Olivia Gadecki, kes on hetkel 199.
Aga keskendume nüüd Birrellile, sest nii-öelda üldine jutt Austraalia tennise tagalast on räägitud. Esiteks, ka Birrell ei ole sündinud Austraalias, vaid hoopis Düsseldorfis 1998. aasta aprillis, aga tal on austraallastest vanemad, kes tol ajal lihtsalt Saksamaal elasid, isa John töötas seal tennisetreenerina,
Birrelli juunioride klassi karjäär polnud särav, aga mitte ka halb – 2014 oktoobris 16-aastaselt oli ta maailma noorte edetabeli 18. reket. Parima võidu on ta saanud 3. kategooria turniirilt, ent finaali on jõudnud mitmel tugeval turniiril, kaasa arvatud A-kategooria võistlusel Osakas, mille järel ta 18ndaks tõusiski. Noorte slämmiturniiridelt on tema parim tulemus 15-aastaselt (2014) Australian Openil poolfinaali jõudmine. Väljaspool kodumaad toimunud noorte slämmidel ta aga 2. ringist kaugemale ei saanud.
Täiskasvanute seas kerkis Birrell veel noorteklassi mängijana 2015. aastal TOP 400 sisse. Kuid sealt edasi ei olnud areng kiire – TOP 200 sisse, kus Birrell on ka praegu, tõusis ta esmakordselt alles 2019. aastal. Selleks ajaks oli ta võitnud kaks ITF-i turniiri ja neist teise 2018. aasta septembris kodumaal Darwinis, kust algaski Birrelli tõus – enne seda turniiri asus ta edetabelis 307. kohal.
2019. aasta jaanuaris sai ta vabapääsme Brisbane’i turniirile, kus üllatas avaringis Darja Kasatkinat, kes tollal oli maailma 10. reket. See ongi Birrelli karjääri parim võit. Kuid enim punkte (130) teenis ta järgenud Australian Openilt, kus Birrell jõudis 3. ringi. Ta võitis Paula Badosa ja Donna Vekici, kuid kaotas Angelique Kerberile, kes hiljem jõudis poolfinaali. Badosa oli tollal esisajast väljas, aga maailma 29. reketi Vekici võitmine oli teine hea tulemus kuu jooksul.
Pärast Austraalia slämmiturniiri kerkiski Birrell oma karjääri kõrgeimale kohale, mis on 154. Kuid ka selle edetabelikohaga pidi ta jätkama peamiselt ITF-i tasemel ning slämmiturniiride kvalifikatsioonis ta Pariisis ja Wimbledonis avaringist kaugemale ei jõudnud. Pärast kaotust Wimbledonis järgnes aga 1,5-aastane paus, mille Birrell oli sunnitud võtma õlavigastuse tõttu.
Raske muidugi öelda, kas ilma saatusliku vigastuseta võinuks Birrell tõusta esisajasse – igatahes tulemused, mille ta Melbourne’i kolmanda ringi järel välja mängis, ei olnud kuigi lootustandvad. Kuid on fakt, et Birell naasis alles 2021 veebruaris ja tema õnneks olid koroonaviiruse pausi tõttu tal veel 2019. aasta kevade ja suve punktid alles, ta ei pidanud päris nullist alustama. Samas oli tal võimalus kasutada vigastuseelset edetabelikohta (156.).
Pärast naasmist tegi Birrell hea tulemuse (3. ring) vaid Phillip Island Trophyl, mis oli üks nö karantiiniaja turniiridest – tollal said mängijad elada ainult Melbourne’is ning liikuda hotelli ja väljakute vahel. Nimetatud turniiril võitis Birrell avaringis Alize Cornet’d. Ent koroona vajutas järgnevale pitseri – Austraalias oli ettevaatus kombeks ja Birrell, kes niikuinii sai veel hiljemgi kasutada vigastuseelset edetabelikohta, võttis uue pausi, seekord aastaks, kuni turniirid 2022 jaanuaris jälle Australiasse naasesid. Seega ei mänginud Birrell mujal kui kodumaal ligi kolm aastat – esimese turniiri väljaspool Austraaliat tegi ta 2022. aasta aprillis Monastiris, kui 2019 Wimbledonist oli möödunud kaks aastat ja 9 kuud.
Põhiliselt ITF-i 25-tuhandelistel turniiridel hakkas Birrell punkte koguma. Finaali jõudis ta juulikuus Portugalis ja lõpuks sügisel (Austraalia mõistes kevadel) naasis ta kodumaale, kus võitis W60 turniiri Playfordis. Pärast seda esikohta jõudis Birrell kolmeaastase vaheaja järel TOP 200 sisse (190.). Tänaseks on ta veel 23 kohta kõrgemal.
Birrell mängis enne Australian Openit Adelaide 1 turniiril, aga talle vabapääset põhitabelisse ei antud. Kvalifikatsioonis sai ta siiski päris hea võidu maailma 56. reketi Ana Bogdani üle, kuid kaotas kindlalt Shelby Rogersile 1:6, 2:6.
Nagu see viimane tulemus enne Austraalia lahtiseid ka näitab, ei saa me spekuleerida, et Birrell võiks olla esisaja tasemel mängija, kes lihtsalt õnnetu vigastuse ja koroonaviiruse kartuse tõttu pole sinna jõudnud. Pigem tuleb arvestada, et Kaia on 24-aastase austraallanna vastu selge favoriit ja tema kaotus oleks suurüllatus.
Kihlveokontorid nõustuvad sellise arvamusega. Ennustusportaal Paf pakub Kaia võidukoefitsiendiks 1,14 ja Birrellile 6,0. Seega on Kaia umbes 85-90-protsendiline favoriit. Võimalik, et Birrell on praegu umbes nii hea, kui need mängijad, kes eelmisel ja käesoleval nädalal Tallinnas ITF-i W40 turniiridel paremikku jõuavad. Kui sedagi, sest eile Tallink tennisekeskuses turniiri võitnud Yanina Wickmayer on pigem Birrellist parem.
