Tavaliselt oleme Tennisnetis kirjutanud eelvaateid Eesti mängijate vastaste keskselt, et rohkem tutvustada neid, keda vähem tuntakse, aga enne laupäeval kell 18 algavat Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi (1) mängu Tallinn Openi poolfinaalis tuleb kirjutada meie endi tennisistidest.
Kõigepealt: WTA (ja muidugi ka ATP) turniiridel ei olegi kaks Eesti mängijat varem omavahel kohtunud. ITF-i turniiridel mängitakse muidugi sageli, aga sealsed kohtumised on rohkem neile, kes maailmas 200-300 hulka ei kuulu. Tõsi, Kanepi ja Maret Ani kunagi kohtusid ITF-i turniiril, kui olid mõlemad esisaja lähistel. Tookord võitis Ani, aga 2007 sai Kanepi Eesti meistrivõistluste finaalis revanši.
Kanepi ja Kontaveit on WTA turniiridel ja slämmidel sisuliselt kokku puutunud 2017. aastast alates, sest vahepeal võttis Kaia pausi, aga Anett enne 2015. aasta sügist veel esisajasse ei kuulunud. Mainitud 2017. aastal, täpsemalt novembris, kohtusid nad näidismatšis Saku Suurhallis ja Kanepi jäi peale 7:5, 5:7, 6:3. Kohtumise hetkel oli seis selline, et kummagi jaoks ei olnud kaotus häbiasi – Anett paiknes edetabelis kõrgemal, aga Kaia oli äsja jõudnud US Openi veerandfinaali ja kogemuste poolest ka üle. Tollal võis loogiliselt mõelda üht- ja teistpidi, favoriiti ei olnud.
Tegelikult kohtusid nad ka 2010. aastal Eesti GP Mastersil, mida nüüd aastalõputurniiriks nimetatakse. Neli naist mängisid alagrupis ja kaks võitu said just Anett ja Kaia, kes mängis vähemalt tol hetkel endast tunduvalt nõrgematega, aga vasaku käe randmevigastusest taastumise perioodil, Ta ei saanud lüüa kahe käega tagakätt. Kaia kaotas Margit Rüütlile, aga turniiril said kaks võitu Kaia ja Anett, kelle omavaheline mäng, kus kogenum jäi peale, otsustas turniiri parima.
Laupäevases Forus Tondi spordikeskuse mängus, mis on ka WTA 250 turniiri poolfinaal, on edetabeli põhjal soosik Anett, aga tänavused tulemused tal Kaiaga võrreldes oluliselt paremad pole. Kaia on paremini mänginud slämmiturniiridel, kust tal on kirjas Australian Openi veerandfinaal, kuid hooaja suurima WTA punktide summa (585) on teeninud ikkagi Anett Doha Masters 1000 turniiril finaali pääsemise eest. Samuti andis Anetti võit Peterburis (470) rohkem punkte kui Kaia veerandfinaal Austraalias (430). Lisaks on mõlemad kaotanud veel ühe finaali – Anett Hamburgis ja Kaia Washingtonis. Need turniirid kuulusid samuti WTA 250 tasemele,
Huvitav on veel üks fakt: Kaia ei ole karjääri jooksul võitnud ühtki siseturniiri ja on ainult kaks korda mänginud finaalis (Hasselt 2006 ja Moskva 2011). Anett on aga võitnud neli siseturniiri ja lisaks mänginud kahes finaalis. Ta on siseväljaku WTA turniiridel võitnud 26st viimasest mängust 25.
Nüüd aga vaatame erinevate mänguelementide põhjal, mis võiks kellelgi olla parem ja kasutame selleks nii statistika kui ka ekspert Harri Neppi abi.
Serv/tõrje
Numbrid ei valeta – Anetti serv on kindlam, sest ta lööb esimest servi sisse (2022 andmed) 62,5% ja Kaia 55,4%. Samuti teeb ta pisut vähem topeltvigu – 39 mänguga 122, aga Kaia 35 mänguga 119. Ässadega juhib Kaia 154:105 ja seda vaatamata väiksemale mängude arvule. Kaia on võitnud esimeselt servilt 68,1% ja Anett 65,7% punktidest. Seega: ohtlikum on Kaia esimene serv.
Neppi: “Kaia lööb lamedamalt ja riskib serviga rohkem. Anetti servil on rohkem vinti sees ja eks ta seetõttu eksib ka vähem. Arvan, et Anettil on veel üks eelis – tugev serv esimesse kasti Kaia eeskäe alla toob rohkem kiireid punkte kui ükskõik kumba mängija teistsugune palling. Muidu ei ole Kaia ja Anetti tõrjemängul erilist kvaliteedi vahet, aga see üks koht on Kaial nõrgem.”
Statistika näitab, et Anett on võitnud tänavu 37,8% tõrjegeimidest, aga Kaia 32,3%. Kuid servigeime on Kaia võitnud 71,8 ja Anett 70,4%. Mõlemad on tegelikult plussis – nad on võitnud servigeine rohkem kui tõrjegeime kaotanud. Murretest meil laupäevases Tallinn Openi poolfinaalis ilmselt puudust ei tule.
Tagajoonemäng
Kahjuks seda statistika ei näita, aga mulje järgi tundub, et Kaia võidab pigem lühemaid ja Anett pikemaid tagajoonepunkte rohkem. Kahe tennisisti ründemängu strateegia on ikkagi erinev: Anett valmistab rohkem punkti ette ega püüa lõpetada esimese löögiga, aga Kaial on just see nn ühe-löögi-mäng efektiivsem. Kui Kaia läheb nii-öelda “panema”, saab ta selle arvel sagedamini punkte kui Anett.
Neppi: “Anett mängib tagajoonel täpsemalt, tema löökidest maandub pall rohkem joonte lähedal. Kaia võib lüüa tugevamalt, aga ei platseeri nii hästi.”
Võrgumäng
Peame tunnistama, et maailma tippude keskmist taset arvestades pole ei Anett ega Kaia head võrgumängijad. Aga nad ei püüa ka kuigi palju sinna tungida.
Neppi: “Ma ei usu, et võrgumäng selles kohtumises midagi otsustaks, sest nad jõuavad võrku ainult siis, kui selleks on äärmine vajadus. Mulle tundub, et kui võimalus tekib, on Anett mitmekülgsem, Kaia oskab näiteks madalamatel löökidel ainult stopp-vollet.”
Liikumine
Liikumine on mõlemal Eesti mängijal paranenud, Kaial isegi 37-aastaselt vaat et parem kui nooremas eas. Neppi arvab lühidalt, et Anettil on ikkagi väike eelis.
Pingetaluvus
Just vaimne pool võib Tallinn Openi poolfinaalis palju otsustada. Mõlemad on käesoleval turniiril häid seise maha mänginud, aga alati võitjana väljunud. Eesti tennisekorüfee Toomas Leius on pannud tähele, et nii Kaia kui ka Anett servivad kehvasti, kui on vaja servida matši või seti võiduks (näiteks seis 5:1, 5:2 jne). Kuid naiste tennises on palju mängijaid, kel ei ole selliste geimide võitmisel hea protsent, aga mingil määral näitab selline kasutamata jätmine puudujääke pingetaluvuses, Samas ei ole selliste geimide kaotamine tähtis, kui mäng ikkagi võidetakse.
Kindlasti me ei suuda ka statistikas täpselt jälile jõuda, kui palju on Anett või Kaia kaotanud mänge eduseisust ja kui palju võitnud kaotusseisust. Võib-olla antud loo autor on Kaia suhtes ebaõiglane, aga tundub, et Anett kaotab heast seisust pigem siis, kui ta pole vaatamata edule kontrolli mängu üle saavutanud (näiteks augustis Cincinnatis Shuai Zhangile), ent Kaia kaotab mõnikord ka siis, kui tal on mängu üle täielik kontroll (näiteks Arina Sabalenkale US Openil).
Statistikast võib vaadata veel murdepallide päästmist ja realiseerimist, mis on teatud pingetaluvuse näitaja. Ja siin on numbrid sellised: Anett on päästnud 56,3% murdepallidest ja realiseerinud tõrjegeimides 45,2% murdepallidest, Kaial on need numbrid vastavalt 51,2 ja 39,9%. Sellega oleks Anett kindlalt peal, aga lõpuks on ka pingetaluvuse näitaja see, kuidas keegi omavahelise mängu pingega suure rahvahulga ees toime tuleb. Kui Neppi ütles, et tema küll öelda ei oska, kumb rohkem närveerib, siis loo autori sisetunne ütleb, et Kaia võtab kohtumist rahulikumalt. Kuid mängu käigus võib see pinge muutuda.
