Maailma esireket Novak Djokovic (Serbia) jõudis karjääri jooksul viiendat korda Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste finaali, kui alistas poolfinaalis Stefanos Tsitsipase (Kreeka, 5) 6:3, 6:2, 5:7, 4:6, 6:1.
Viimati, kui Djokovic Pariisis finaalis mängis, oli aasta 2016 ja siis serblane ka võitis turniiri. Enne seda oli ta kolm finaali kaotanud. Kui tänases mängus asus Djokovic servima seisul 6:3, 6:2, 5:4, oli mõttes juba valmis uudislugu, kuidas Tsitsipas ei suutnud favoriidile niigi palju vastu panna, kui suutis Diego Schwartzman (Argentiina, 12) esimeses poolfinaalis Rafael Nadalile (Hispaania, 2).
Mis siis oli enne juhtunud? Mängu algus oli kohe märgiline. Djokovic jäi servil 0:40 taha, päästis kokku viis murdepalli ja siis murdis ise järgmises geimis kindlalt Tsitsipase. Esimeses setis muud ei juhtunudki, ainult seisul 2:4 oli Tsitsipasel kasutada murdepall.
Teises setis juhtus eriti imelik lugu – Tsitsipas loovutas kaks oma servigeimi ja mõlemad eduseisult 40:0! Seda juhtub meeste tennises harva. Kuid kreeklase ründemäng oli liimist lahti. Kui veerandfinaalis Andrei Rublevi (Venemaa, 13) vastu lõi Tsitsipas järjekindlalt ära kõik, mis lüüa andis, siis Djokovici vastu jättis ta võimalusi kasutamata lausa hulgikaupa. Ehkki mõni olukord oli selline, et polnud mingit vahet, kes ja kus teisel pool võrku seisab, punkt oli vaid vormistamise küsimus. Kas tõesti tundis Tsitsipas sellist aukartust Djokovici vastu, et ta temale selliseid palle maha ei löönud nagu Rublevile?
Kolmandas setis loovutas Tsitsipas seisul 4:4 taas pallingu eduseisust, seekord küll oli see ainult 40:30. Kas võis enam kahelda, et Djokovic ei võida? Kuigi Tsitsipas sai murdepalli esimesena, mängis serblane edu sisse ja lõi matšpallil tagakäega piki joont, aga 10-15 cm auti. Ja imelikul kombel muutus sellest kõik. Tsitsipas murdis esmakordselt Djokovici pallingu, siis veel teise otsa ja sett oli käes!
Neljas sett oli statistiliselt vastupidine kolmele eelmisele. Kui kolme setiga oli Djokovic realiseerinud murdepalle 5st 4 ja Tsitsipas 12st 2, siis neljandas setis realiseeris Djokovic 11st 1 ja Tsitsipas 2st 2! Kreeklase serv oli kogu aeg ohus. Algul murdsid mõlemad korra, kuid seisul 2:2 ja 3:3 oli Djokovicil kokku seitse murdepalli. Nüüd, kui Tsitsipas jäi oma pallingul kaotusseisu, ta päästis geimid, kui aga enne juhtis, siis kaotas… Omakorda Djokovic oli nüüd seisul 4:5 ees 40:15 ja kaotas sellelt seisult pallingu. Mis toimub?
Aga see kõik ei tähendanud midagi. Vähemalt selles küsimuses, kumb mängu võidab. Tundus, et füüsiliselt ei jätkunud enam Tsitsipast viiendaks setiks. Djokovic märkas seda ja mitte ainult vastase väsimus polnud faktor, vaid ka serblane leidis uuesti üles nõelteravad tõrjed ja efektsed ründelöögid. Otsustavas setis võitis Djokovic seisult 0:1 kuus geimi järjest.
Kokkuvõttes oli statistika selline, et ässadega jäi Tsitsipas peale 7:5 ja ta tegi ühe topeltvea vähem kui Djokovic (5:6). Mõlemad lõid esimest servi sisse 67%, aga Djokovic võitis esimese pallingu punktidest 73 ja Tsitsipas 59%. Äralöögid kuulusid Djokovicile 56:52, lihtvigu tegi serblane 50 ja kreeklane 56. Murdepallide realiseerimine oli lõpuks mõlemal lahja, aga Djokovicil tõesti ainult neljanda seti tõttu, Lõpuks realiseeris ta 22st murdepallist 8, aga Tsitsipas 15st 4.
Pärast neljandat setti leidsime statistikast, et Djokovic on vaid ühel korral kaotanud mängu 2:0 eduseisust. See juhtus Roland Garrosis 2010. aastal üllatuslikult austerlase Jürgen Melzeri vastu. Djokovic kaotas tookord veerandfinaalis 6:3, 6:2, 2:6, 6:7, 4:6. Aga teine kord jäi täna sündimata.
Niisiis kohtuvad pühapäevases finaalis ikkagi kaks suurt ehk Djokovic ja Nadal. Viimati olid nad slämmiturniiri finaalis vastamisi 2019. aasta Australian Openil, kus Djokovic võitis kolmes setis.
