19-aastane venelanna Mirra Andrejeva (8) jõudis täna oma esimese slämmiturniiri tiitlini, kui alistas Prantsusmaa lahtiste finaalis üllataja Maja Chwalinska (Poola) 6:3, 6:2.
Kuigi Andrejeva võidu taha ei märgita praegu riigilippu, võib siiski statistiliselt öelda, et viimati võitis Venemaa tennisist slämmiturniiri täpselt 12 aastat tagasi, kui samuti Pariisis sai sellega hakkama Maria Šarapova. Pärast seda on Venemaal olnud häid mängijaid, aga päris tippu ei ole keegi küündinud. Nüüd siis Andrejeval õnnestus ja vanust arvestades võiks veel õnnestuda, aga… Näiteks neist, kes oma tiitli viimase seitsme aasta jooksul teismeeas võitnud, ei ole Bianca Andreescu ja Emma Raducanu pärast seda midagi saavutanud. Küll aga Iga Swiatek, kes samuti võitis esimese tiitli 19-aastaselt.
Chwalinska oli turniiri jooksul “praadinud” vastaseid oma kummalise, aga kavala ja mõtestatud mängustiiliga. Täna näitas juba esimene geim, et Andrejeva suudab poolatari mängu paremini lahti harutada. Ta ei hakanud rünnakuga kiirustama, noppis punkte siis, kui selleks võimalus tuli ja oli valmis mängima ka kaitses. Chwalinska eelmine vastane Diana Shnaider seevastu jäi truuks ainult ühes rütmis tampimisele, aga samas ta võib-olla ei oskagi nii mitmekülgselt mängida nagu Andrejeva.
Ometi pärast esimese geimi murret ei liikunud Andrejeva lepase reega võidu suunas, sest hakkas tegema vigu, mida ta avageimis ei teinud. Seisul 2:1 tegi venelanna lausa kaks topeltviga ja kaotas teist korda oma servi. Chwalinska läks veel 3:2 ette, aga sellega oli tema pidu läbi. Kõnekas oli vahepeal näidatud statistika: punktid, mis on saadud kaitses mängides Andrejeva 61, Chwalinska 24%. Poolatar pidi täna ise palju rohkem ründama kui tavaliselt, aga ei saanud sellega hakkama. Tõsi, täna oli faktor kindlasti ka tugev tuul, mis mõjutas rohkem Chwalinska kaarpalle. Ilm ei lubanud poolatari end sõiduvees tunda.
Kui Andrejeva teises setis juhtis 5:0, sai Chwalinska veel oma servi kätte ja siis järgmises geimis tegi Andrejeva vea vea otsa. Aga see polnud võiduvärin. Järgmises geimis tema ründelöögid õnnestusid ja Andrejeva vormistas võidu, millele aitasid kindlasti kaasa (aga see pole võitja süü!) paljude suuremate favoriitide ootamatud kaotused. Andrejeva ei saanudki turniiri jooksul kohtuda endast edetabelis eespool asuvate mängijatega.
Kui lõpuks vaadata statistikast, et Andrejeva võitis äralöögid 25:10 ja üleeilses poolfinaalis oli Shnaider võitnud neid Chwalinska vastu 33:32, siis on väga õpetlik näha, kuidas palju efektiivsemalt rünnata. Samuti tegi Chwalinska rohkem lihtvigu (29:26), aga siingi oli vastasel oma roll, ta sundis rohkem poolatari riskima.
Huvitav, et maailma edetabelis ei kergita suur võit veel Andrejevat karjääri parimale kohale. Ülehomses edetabelis on ta kuues, kuid parimal nädalal on olnud viies. Chwalinska tõuseb edetabelis 21. kohale ja see on tema jaoks ikka täiesti uus tase, sest ta senine kõrgeim edetabelikoht oli 113. Nüüd ta peab harjuma, et saab asetuse slämmiturniiridel ja kindlasti ka WTA 250 turniiridel. Võib-olla see on Chwalinska jaoks isegi keeruline olla täiesti uues rollis.
Chwalinska õnnitles vastast ja siis tegi nalja: “Oleksin soovinud, et pealtvaatajad näinuks paremat mängu, aga Mirra oli minu jaoks liiga hea, seega on see tema süü.” Poolatar lisas: “Proovisin anda endast parimat, palun vabandust. Neid kolme nädalat (Chwalinska alustas kvalifikatsioonist – toim) ei unusta ma kunagi. Pariis jääb mu südamesse, merci!” Kuid Chwalinska ise võitis ka paljude fännide südamed. Ei oskagi arvata mitu tuhat korda rohkem inimesi nüüd teda kui tennisisti teab ja imetleb – varem vast oli Chwalinska tuttav vaid Dabrowa Gornicza elanikele, Poola tenniseajakirjanikele ja alaliidu juhtkonnale.
Andrejeva ametlik elukoht on praegu Cannes’i sadamalinn Lõuna-Prantsusmaal ning eks ta siis mängis natuke nagu kodus. Kuid Venemaa mängijate baseerumine välismaal ei ole muidugi midagi erilist ega seotud ka Ukraina sõjaga, sest väga paljud selle riigi tipud (näiteks ka Šarapova ja Medvedev) on kaua elanud väljaspool kodumaad. Seepärast ütleski Andrejeva autasustamisel, et Roland Garrosi võit oli üks tema suurimaid unistusi.
Aga kuna autasustamise kõned on alati sarnased ning sisaldavad vastase, korraldajate ja sponsorite kiitmist, siis ega seal midagi erilist ei öelda. Isegi tore, et Chwalinska nalja suutis teha. Ainus, mis Andrejeva kõnest jäi meelde, oli see osa, kus ta ennast kiitis: “Tahan tänada ka iseennast, et suutsin anda 100% ka siis kui oli raske. Püüdsin iga päev olla parem mängija ja inimene, võidelda paljude deemonitega enda sees.”
