MK Tennisekooli peatreener Martin Karis, kes valiti Eesti Tennise Liidu poolt aasta lastetreeneriks, rääkis Tennisnetile, et laste unistused olla uued Federerid, Šapovalovid või Kontaveidid tuleb kindlasti alles jätta. Aga kas lapsevanem võiks seda usku-lootust toita või pigem mitte? Karis seletas oma tennisefilosoofia selle koha pealt lahti.
“Noormängijatel peavadki olema ägedad ja suured unistused. Lapsevanematena on meie roll vaid toetada, julgustada, nõustada ja uskuda. Jätame lapsevanematena need unistused lastele,” oli Karis veendunud.
“Samaaegselt näen täna Eestis palju noori, kes osalevad GP-sarjas edukalt ja unistavad suurelt. Küll aga, kui pakud lisamängu võimalust, on neist vähesed, kes sellest vajalikust võimalusest kirega kinni haaravad,” tunnistas treener.
Mitmetest tänastest Eesti noorte meistrivõistluste medaliomanikest suure tõenäosusega profimängijat ei saa. Mida teha, et profitennisesse pürgijate arv Eestis oleks suurem?
“Kui me räägime profitennisest kui ATP või WTA top 1-500 edetabelikohast, siis statistika on mõistagi meie medaliomanike vastu. See teekond on karm ning nõuab mängijalt teatud x-faktorit, alates füüsilistest ja vaimsetest eeldustest, sportlikust intelligentsusest, kirjeldamatust töökusest ja ka õnnest, finantsidest ning veel ja veel mitmest asjast. Olenemata spordialast on põhimõtted kõik sarnased saavutamaks paremaid tulemusi – laiem kandepind, tugevamad klubid, kvaliteetsem tenniseõpe, haritud ja pühendunud treenerid. Tennise puhul on U12 ja U16 programmid ETLi poolt riigi parimatele. Siia lisandub järjepidev ja igapäevane tegevus ning edasiviiv konkurents. Kahjuks ei tule ka tihedam koostöö naaberriikidega. Ei midagi uut!”
Karis oli kriitiline, kuid siiski optimist. “Ma usun siiralt, et oleme Eestis võimelised kasvatama noormängijaid, kes konkureerivad maailma paremikuga noorteklassides. Mõistagi tuleb hetk, mil mängija peab otsima tihedamat treeningukeskkonda välisriikidest. Ka see on hetkel vältimatu. Meie töö treeneritena või klubide juhtidena on mängijate unistusi ja eesmärke oma igapäevase pühendumisega toetada. See on meie elukutse. Näiteks akadeemiasse siirdumine, ka akadeemia valimine võiks alati olla koostöös treeneriga,” sõnas Karis, kelle õpilane Marten Murrand siirdus septembrist Mouratoglou tenniseakadeemiasse.
Ilma toetajate abita on keeruline otsustavat sammu teha
Karis peatus ka põgusalt finantsidel, mis mitmedki lapsevanemad reaalsusesse toob ning laste unistustele lihtsalt vaikides kaasa elama sunnib. Karis arvas, et teatud vanuseni ongi tennise näol tegemist lapsevanema erahobiga. Tennis pole maailma odavaim spordiala. Eesti noorte GP tasemel võistleva lapse üks tenniseaasta võib koos eratreeningute, välisvõistluste – ja laagritega vanematele maksma minna 15-25 000 eurot.
«Fakt on aga, et Eesti riik ning tenniseringkond on piisavalt väike, et ükski särasilmne, pühendunud ning andekas ja seeläbi ka ehk edukas tennisetüdruk või -poiss ei jää märkamata. Küll siis suudab aidata klubi, toetajad ja kindlasti ka alaliit oma jõududega. Seda on teinud meie pragune alaliidu president ja ka paljud teised juba aastaid – sarnaselt toimime ka oma tennisekoolis. Ilma heade toetajateta on väga keeruline teatud astmest järgmisele sammuda,” lisas Karis.
