Tenniseavalikkus on üsna hästi kursis Eesti Davis Cup-i või Fed Cup-i võistkonna esitustega. Kuidas on aga lood seenioride tiimidega, kes osalevad samuti võistkondlikel MM-idel? Eesti lööb kaasa neis vanuseklassides, milles õnnestub mees- või naiskond kokku saada. Võistkondade rohkus sõltub paljuski ka võistluspaigast. Mida kaugemale tuleb reisida, seda keerulisem on tiim komplekteerida.
Eesti üks aktiivseimaid seeniortennisiste Margus Metsanurm on mitmeid kordi esindanud Eesti meeskonda võistkondlikel maailmameistrivõistlustel. Sel aastal oli Margus Metsanurm Eesti 55+ vanuseklassi meeskonna esinumber ja kapten. Talle sekundeerisid Andres Kuum ja Viktor Tjukavkin. Antud vanuseklassi MM toimus 12.-18.08. Saksamaal Ulmis.
Margus Metsanurme vahendusel toome teieni ühe olulise kaaluga matši üksikasjaliku kirjelduse. Saame hea ülevaate, kuidas meie seeniorid heitlevad teiste riikidega.
Eesti meeste 55+ tiim loositi ühte alagruppi USA ja Venemaaga. Kaks suurt ja üks pisike. Tundus, et sel korral peame alagrupis leppima kolmanda kohaga ja seejärel mängima nõrgimas play-offis viimaste kohtade peale. Selge oli see, et eelmise aasta maailmameistrit USA-d ei võida me mingi valemiga.
Sel aastal olid kõik vene meeste tiimid väljas üpris suurte lootustega, kuna koondistesse saadi sponsorite abiga üpris tugevad mängijad. M50+ tiimilt (Tšesnokov, Olhovski, Vassiljev) loodeti esikohta ja M60+ tiim (Poluškin, Viniar, Nunikjan, Stoljarov) sihtis medalit. Ega ka M55+ võistkond soovinud väga palju kehvem olla.
Esimeses alagrupimängus USA-ga vigastas end venelaste liider Viktor Žvanko ja see tekitas meile ootamatu võimaluse. Ehk õnnestub siiski Venemaale vastu saada?
Eesti-Venemaa kohtumist alustasid tiimide teised reketid: Viktor Tjukavkin ja Igor Žakevitš. Selgus, et vastased mängisid samas stiilis: hoia pall mängus võimalikult kaua ilma vigu tegemata. Viktor juhtis avasetis 4:3, kuid liigne närvipinge (debüüt MM-il koos suure sooviga võit ära tuua) tõi endaga kaasa palju lihtvigu. Seti võitis vastane tunnise mängu järel 6:4. Mängupaigas valitses ligi 30-kraadine leitsak. Teises setis suutis Viktor vigade hulka oluliselt vähendada ning setivõit tuli numbritega 6:3 nüüd juba Viktorile. Mängitud oli juba 2 tundi. Kolmandas setis haaras Viktor kohe initsiatiivi ja läks juhtima. Vastase samm oli palavuses töntsimaks muutunud ja löögipositsioonile hilinemine suurendas tema vigade hulka. Kolmetunnise mängu järel kolmas sett Viktorile 6:3 ja Eesti läks matši juhtima 1:0.
Esireketite mängus tulid platsile Margus Metsanurm ja Viktor Miller. Milleri stiiil: pallid kõrge kaarega sügavale tahajoone juurde. See ei võimalda sul kergelt rünnakut alustada ja samas kui sinu pall jääb lühikeseks, tuleb Miller võrku järgi. Kogu esimene sett kulges tasavägiselt, pallirallid olid pikad, aga geimilõpud läksid ikkagi vastasele. Avasett talle 6:1. Mängisime seda setti ligi tund kuigi numbrid peegeldaksid justkui miskit muud.
Oli tunda, et Viktor püüab järjest rohkem puhata punktide vahel ja pooltevahetustel istuda maksimaalselt kaua. See tekitas tunde, et veel natuke ja mäng võtab vastase väsimuse tõttu teise pöörde. Viktor toetus peale iga punkti mängimist reketile ja tundus, et kukub kohe kokku. Oli mis oli, aga geimilõpud läksid ikkagi talle.
Teise seti keskel palus Miller arstipausi. Turniiritohter mõõtis tema pulssi ja ütles, et ta peab mängimise katkestama, kuna jätkamine on eluohtlik. Viktor aga keeldus sellest kategooriliselt. Väga raske on mängida vastase vastu, kes kohe-kohe võib kokku kukkuda. Mingi ime läbi suutis Miller ikkagi vajalikke punkte võita. Teda keelitasid katkestama nii tiimiliikmed kui lätlasest tohter kõrvalväljakult, kuid ei midagi. Viktor osales justkui II Maailmasõjas. Enne suren kui alla annan! Kangelasliku pingutuse abil suutis Miller lõpuks ka teise seti võita numbriliselt kindlalt 6:1. Kohtumine kestis kokku üle 2,5 tunni, kuigi kokku mängiti 14 geimi – sisuliselt 11-12 minutit geimile.
Seega oli üldseis viigiline 1:1 ja matši saatuse pidi otsustama paarismäng. Miller soovis osaleda veel selleski mänguliigis, kuid kohtunikud keeldusid kategooriliselt teda väljakule lubamast.
Paarismänguks tulid platsile Andres Kuum / Margus Metsanurm ja Viktor Žvanko / Igor Žakevitš. Vastutus oli suur, kuna kaalul oli ikkagi alagrupi teine koht. Esimese seti suutsime mängida julgelt, survestada piisavalt vastaseid ning sett meile 6:1. Tahtmine oli ka teine sett sama veenvalt koju tuua, kuid liigne tahtmine teeb sageli mängu ettevaatlikumaks ja pehmemaks. Jäime kohe taha ja ei saanud kuni seti lõpuni enam ree peale. Sett vastastele 6:1. Andsime endale aru, et kui me julgemalt ei jätka, siis kaotame kogu mängu. Suutsime võtta asja vabamalt nii nagu avasetis ja tasuks kolmanda seti võit 6:1.
Kogu kohtumise võit seega meile 2:1. Varasematel aastatel olen osalenud tiimides, mis on võitnud Soomet, Šveitsi, Indiat, Türgit, Moldovat, Bulgaariat ja Mongooliat, aga võita suurt idanaabrit oli ikka eriliselt hea tunne.
Andrei Tšesnokov: “Kas te eestlased jõlgute siin niisama…”
Paar päeva hiljem istus kohvikus veiniklaasi taga Andrei Tšesnokov (olnud maailma 9.reket , 7 ATP-turniirivõitu ja French Openi poolfinalist), kes oli nooremas vanuseklassis oma tiimiga just jäänud neljandaks. Ta küsis meilt väheke üleolevalt: “Kas te eestlased jõlgute siin niisama või olete kedagi võitnud ka?” Mõnus oli vastata: loomulikult võitsime kedagi – alagrupis Venemaad!
Viktor Millerile mõjus meievaheline heitlus ikkagi nii rängalt, et tema enam sel turniiril platsile ei ilmunudki.
