Fed Cupist on möödas nädal, kuid seekordsed mängud jätsid kindlasti paljudele tennisefännidele kustumatud mälestused. ITF-i poolt oli aga Tallinnas lisaks tippmängijatele veel üks tennisemaailmas oluline isik – James Keothavong. Tallinnas oli tema ülesandeks pukikohtunike töö hindamine ja vajadusel koolitamine.
James Keothavong on üks kõige tuntumatest tegutsevatest kohtunikest maailmas, kes on istunud kohtunikupukis lausa kuue Suure slämmi turniiri finaali ajal – 2014. ja 2018. aasta Wimbledoni meeste finaalis, 2016. aastal Wimbledonis naiste finaalis, 2017. ja 2019. aastal Austraalia lahtistel meeste finaalis ning 2018. aastal Prantsusmaa lahtistel naiste finaalis. Samuti on Keothavong olnud kohtunik 2004., 2012. ja 2016. aasta olümpiamängudel. Lisaks sellele on ta olnud ka Davis Cupi finaalides töötava tiimi liige – 2014. aastal Prantsusmaa ja Šveitsi, 2016. aastal Horvaatia ja Argentiina ning 2017. aastal Prantsusmaa ja Belgia vahelistes kohtumistes. See on tennisekohtunike maailmas väga muljetavaldav CV, kuid James Keothavongi taustast teatakse üpris vähe.
37-aastane Keothavong on sündinud Londonis, kuid pärit on ta hoopis endisest Briti kolooniast Laoselt. Mehe vanemad, Somsak ja Vathana põgenesid kodumaalt Suurbritanniasse sõja tõttu juba 1970ndatel ning kohtusid väikese Laose kommuuni kaudu, mis Londonis ja Portsmouthis tekkis. Keothavongide peres on lisaks Jamesile veel kolm last – Anne, Mark ja Lena. Anne Keothavong on brittide hulgas isegi vast tuntum kui tema vend James, sest on endine Briti tipptennisist, kuigi ka James on profitasemel võistelnud. Oma karjääri jooksul võitis Anne 28 ITF tiitlit ning tema kõrgeim WTA edetabelikoht oli 48. Ta on olnud mitmel korral aasta lõpus Briti esireket ning on pärast Virginia Wade’i teine naine, kes on Ühendkuningriigi eest Fed Cupil kõige rohkem mänginud, lausa 39 kohtumist. Fed Cupi on Anne käinud mängimas ka Eestis ning nüüdseks on temast saanud edukas Ühendkuningriigi tiimi kapten.
‘’Kui mu isa esimest korda 70ndate keskel Inglismaale tuli, vaatas ta televiisorist Wimbledoni ning otsustas ka päriselus turniiri vaatama minna. Ta armus sellesse mängu ja ka Chris Evertisse (18-kordne Suure slämmi turniiri võitja üksikmängus – toim.) täiesti ära ning otsustas, et kui ta peaks lapsed saama, tahab ta nad tennise juurde tuua,’’ on James rääkinud. Koos õega mängisid nad oma kodulinnas Hackneys igal pool kus võimalik. Perel oli rahalisi probleeme ning seetõttu tegid James ja Anne alguses koos ühe tunniajase trenni nädalas. Laste isa Somsak töötas erinevatel kohtadel, et pakkuda oma lastele võimalusi tegeleda tennisega, ning kui hakkasid tulema esimesed auhinnarahad, läks see kõik samuti tennisesse tagasi. ‘’Ma mäletan selgelt, kuidas meie vanemad ütlesid, et me teeme seda sellepärast, et teil oleks parem elu kui meil. Mul on nüüd sellest juba kergem rääkida, võrreldes ajaga, kui ma veel mängisin,’’ on Anne öelnud.
Seega on nii vend kui õde jõudnud välja tipptennisesse, küll erinevaid radu pidi. James Keothavong on alates 2010. aastast ‘’Gold Badge’’ kohtunik – sellisel tasemel kohtunikke on kokku ainult 30. Samuti on ta olnud osa ITF-i suure slämmi tiimist juba aastast 2013. Keothavongide teekond tippu ei ole aga olnud tavaline, seda nimetatakse sageli modernseks Briti edulooks. Samas on aga sellised edulood tennisemaailmas väga levinud – väga mitmed tippmängijad on pärit peredest, kes on kolinud võõrasse riiki, soovides oma lastele pakkuda paremat elu.
Kuigi James jõudis Ühendkuningriigis alla kuueteistkümne aastaste seas TOP 10 hulka, mõistis ta, et tal ei ole piisavalt võimekust tipptennisesse jõudmiseks, ning otsustas minna teist teed. Juba 16-aastaselt töötas Keothavong Wimbledonis joonekohtunikuna, seda 1999. aastal. Alates sellest on ta töötanud Wimbledonis igal aastal. Lisaks sellele õppis Keothavong spordijuhtimist ning on olnud kohtunik ka kõige kuulsamate matšide ajal. Ise peab Keothavong oma karjääri tipphetkeks 2017. aasta Austraalia lahtiste finaali, kui Roger Federer tuli välja raskest seisust ning võitis Rafael Nadali viies setis. Peab nentima, et see ülipõnev finaal kuulub kõigi aegade tennise suursündmuste varasalve.
James Keothavongil on kotkasilma ja challenge’i tehnoloogia kohta huvitav arvamus. ‘’Kui see 2006. aastal välja tuli, ei osanud pukikohtunikud väga midagi arvata. Mina tulen sellega toime nii, et ma käitun, nagu seda ei oleks – sekkun, kui vaja, ning vaidlustan, kui vaja. Ma arvan, et kõik kohtunikud teevad nii. On oluline, et me ikkagi teeme oma tööd, mitte lihtsalt ei istu pukis, ei ütle seisu ega näe midagi. Kuigi nii mängijad kui kohtunikud väärtustavad kotkasilma, peame me ikkagi tegema seda, mida vaja, ning mitte tuginema ainult tehnoloogiale,’’ arvab Keothavong.
Küsimusele kohtunike palkade kohta on Keothavong naerdes öelnud: “See on miljoni dollari küsimus. Ainus, mis ma saan öelda, on see, et me ei saa piisavalt palka.“
Autor: Nell Natali Kivi
