Legendaarne Austraalia tennisist Margaret Court on võitnud Suure slämmi üksikmängu tiitleid (24) rohkem kui ükski teine mängija. Kuigi tänavu septembris saab 50 aastat hetkest, kui Court vormistas US Openi võiduga kalendriaasta suure slämmi, ei tähistata tema saavutust kuigi suurelt.
Miks? Sest sugugi kõigile ei sobi Courti vastuolulised seisukohad homoabielu ja transsooliste sportlaste suhtes. 77-aastane Margaret Court kasvas üles katoliiklasena ning pärast tennisekarjääri lõppu sai temast 1991. aastal kristlik religiooniminister Nelipühilaste koguduses Perthis, kus ta asutas ka oma kiriku. Ühe läbi aegade parima tennisisti vastuseis homoabielule, mis 2017. aastal Austraalias legaliseeriti, põhinebki ta enda sõnul religioossetel uskumustel.
2017. aastal kirjutas Court Austraalia lennufirmale Qantas avaliku kirja, milles ütles, et boikoteerib ettevõtet, mis aktiivselt avaldab toetust samasooliste abielule. „Ma usun abielusse, kus on loodud liit mehe ja naise vahel, nagu ütleb ka piibel,“ kirjutas Court. „Teie seisukoht ei jäta mulle muud võimalust, kui kasutada edaspidi reisimiseks teisi lennufirmasid.“ Samal aastal pidas Court kõne ka transsooliste sportlaste vastu, nimetades LGBT õiguste õpetamist „kuratlikuks“ ning kurtis, et tennis on „lesbisid täis“.
Billie Jean King ei mängiks Margaret Court Arenal
Huvitav, et mängijana oli Margaret Court vaikne tšempion, kes küll domineeris väljakul, aga püsis avalikus elus pigem tagasihoidliku ja vaiksena. Vastastest oli ta üle eelkõige kahel põhjusel: ta valdas võrdselt hästi nii servi-võrgumängu kui ka tagajoonemängu ning ühena esimestest naissportlastest hakkas ta füüsise arendamiseks käima regulaarselt jõusaalis.
Nüüd on Court aga sattunud juba pikalt kestva tulise arutelu keskele ja teda nimetatakse „homofoobiks“, „ignorantseks“ ja „ohtlikuks“ oma avalike seisukohtade tõttu. Just nende äärmuslike vaadete tõttu teatas Austraalia Tenniseliit jaanuaris toimunud Austraalia lahtiste ajal, et nad pigem „tunnustavad“ kui „tähistavad“ Margaret Courti 1970. aasta saavutust. Endist tšempioni, kes on võitnud naiste arvestuses rekordarvu 192 tiitlit ja kõigi aegade arvestuses rekordilised 24 suure slämmi tiitlit, tunnustati ka 2003. aastal, kui Australian Openi peaväljak nimetati Margaret Court Arenaks. Nüüd aga tahavad paljud, et Courti ütluste tõttu väljaku nimi muudetaks.
18-kordne Suure slämmi tšempion Martina Navratilova nimetas Courti väljaütlemisi haletsusväärseks ja imestas, „kui tugev tema homofoobia päriselt on“. Lisaks ütles Navratilova: „See on ennekuulmatu ja nii vale. Me ei pea ajalugu muutma või üle kirjutama, kuid me ei pea kellegi saavutusi ka tähistama. Margaret Court peidab ennast piibli taha samamoodi nagu paljud teised enne ja pärast teda. Ärme jätka selle tunnustamist.“
Ka teine ekslegend Billie Jean King, kes sarnaselt Navratilovale on homoseksuaalne, kuulub nende hulka, kes nõuavad Margaret Court Arena ümbernimetamist. Samuti ütles King, et kui ta veel täna võistleks, ei oleks ta mingil juhul nõus sellise nimega väljakul mängima.
LGBT õiguste grupeering Stonewall on Courti solvavaid ja eelarvamuslikke väljaütlemisi nimetanud kahetsusväärseteks. „Sportlased on paljudele eeskujuks ja nii tugevad LGBT vastased kommentaarid võivad omada väga negatiivset mõju, eriti noorematele lesbi-, gei- ja transinimestele,“ ütles Stonewalli spordidirektor Robbie de Santos. „Court teeb selgeks, et LGBT inimesed ei ole teretulnud ning seetõttu tunnevad need inimesed, et peavad peitma oma tõelist olemust või spordist loobuma. Courti väljaütlemised näitavad ka seda, kuidas usku kasutatakse sageli LGBT kogukonna vastaste vaadete õigustamiseks. See on vale ning kõigest pikendab müüti, et usk ja LGBT ei saa koos eksisteerida. Usul on paljude LGBT inimeste elus suur osa.“
Courti koheldakse teisiti kui Rod Laverit
Samas on Courtil ka toetajaid. Ameeriklanna Nancy Richey, Courti endine rivaal, omab homoabielu kohta sarnaseid vaateid. Ta isegi kirjutas Austraalia Tenniseliidule kirja, milles palus Courti-nimelist väljakut mitte ümber nimetada. Lisaks kogus austraallane Christian Lobby üle 22 000 allkirja avaldusele, mis toetab Courti ja tänab teda „aususe eest rääkida Jumala tõde ja seista Kristuse kõrval avaliku elu tegelase ja Austraalia ikoonina“.
Kui Rod Laver tähistas eelmisel aastal 50. juubelit suure slämmi võitmisest, austati teda kõikide slämmiturniiride toimumiskohtades. Enne kui aga Courti juubeliaasta plaanid avalikustati, tahtis austraallanna, et ka teda sarnaselt Laveriga tunnustataks: „Ma arvan, et peaksin olema kutsutud Austraalia lahtistele. Loodan, et nad [Austraalia Tenniseliit] maksavad mu reisikulud kinni nagu Laverile maksti ja austavad mind. Kui nad seda teha ei plaani, ei taha ma kohale tulla.“
Kui Austraalia Tenniseliit lõpuks avaldas, et Courti saavutusi tunnustatakse, oli siiski vaja teha üks ebatavaline samm, et eraldada ennast Courti seisukohtadest. Pressiteate lõpus seisis lause: „Me ei saa aktsepteerida vaateid, mis lõhestavad meie imelist tennise kogukonda ja lisaks ka laiemat kogukonda.“ Samuti oli teates lisatud, et „tšempionite ja kangelaste tunnustamisel on oluline vahe“.
Selle peale teatasid Courti neli last ühises avalduses: „Meie pere jaoks on raske mõista, kuidas tema praegune elustiil võiks kuidagi mõjutada tema tennisesaavutusi.“ Võib-olla tuleks rõhutada, et Court ise ei hoia oma tenniseelu ja praegust elu lahus – Courti profiilil tema kiriku veebilehel seisab kutse osta autobiograafia, mis räägib „kõigi aegade parimast tennisemängijast“.
On selge, et Margaret Court ei ole sugugi tavapärane tenniselegend. Kuna aga tänavune aasta on teistsuguseks kujunenud ning võistluskarussell katkestatud, ei toimu Courti juubeliaasta tähistamine nii või naa tavapäraselt.
Loo kirjutas Nell Natali Kivi
