Maailma jooksev edetabel on tennises kehtinud 1973. aasta 23. augustist saadik. Esimest korda pärast arvutiedetabeli loomist on nüüd ranking külmutatud ja esikohal olijate nädalaid ajutiselt ei loeta.
Jutt on ATP edetabelist, mis loodi rohkem kui kaks aastat enne WTA rankingut. Seepärast on nüüd paslik meenutada meest, kes maailmas esimesena edetabelit juhtis. Ta on rumeenlane Ilie Nastase, kes hoidis esireketi tiitlit 40 nädalat järjest. 1974. aasta 2. juunil, kui Nastasel läksid maha eelmise aasta Roland Garrosi võidupunktid, asus juhtima austraallane John Newcombe, aga peatselt algas Jimmy Connorsi (ja Björn Borgi) ajastu. Sulgudes on rootslane sellepärast, et Connors, kes osales rohkematel turniiridel, oli eesotsas kauem.
Kuid kes on Ilie Nastase, edetabeli ajalooline esmaliider? Kui minna tagasi hilisema kuulsuse noorpõlve, siis 1963. aastal tegi ta kaasa NSV Liidus traditsiooniliselt igal suvel peetud kuni 18-aastaste rahvusvahelisel turniiril, mis tol korral toimus Tallinnas.
Treener Jüri Põldoja on seda seika esimesena meenutanud oma 1976. aasta Spordilehe loos, kui ta tutvustas lugejaile tolle aasta Wimbledoni finaliste. Põldoja meenutas, et Nastase talle erilist muljet ei jätnud ning ta ei vaadanud enam rumeenlase mängu, kui too oli kaotanud esimese seti mitte just kõige tugevamale Eesti noorele Mati Siitamile. Nüüd täpsustas treener Harri Neppi, et see mäng toimus hoopis kaotusringis, seega langes hilisem maailma esireket kiiresti välja. Samal ajal eestlane Ants Juhvelt, kes “raudse eesriide” tagant harva välja pääses, mängis sama turniiri paarismängu finaalis. Lisame, et Siitamit Nastase siiski lõpuks võitis…
Rumeenlased ei paistnud tollal sotsmaade turniiridel eriti välja, aga riigi poliitika viia oma paremad mängijad rahvusvahelisse tennisesse kandis vilja. Samal ajal, kui NSV Liidu ja ka Tšehhoslovakkia head mängijad pidid rohkem leppima omavahel heitlemisega. Tõsi, kuni 1968. aastani olid ka teised rahvusvahelised turniirid veel amatööridele, ent Nastase esimest suurt võitu Cannesis (1967) peetakse siiski võrdväärseks praeguse ATP turniiri esikohaga.
Nastase tippaeg algas 1970, kui ta paigutati aasta lõpul ekspertide poolt (siis ju arvutiedetabelit veel polnud) maailma kuuendaks. Rumeenlane püsis esikümnes 1977. aasta lõpuni.
Slämmiturniiri finaali jõudis Nastase viiel korral, mis on tema taseme kohta isegi vähe. Enne parimate tulemuste loetlemist tulemegi selle juurde, mis tegi Nastasest erilise mängija. Rumeenlast on kirjeldatud kui absoluutselt briljantset mängijat, kes võis palliga teha igasugust imet, aga ainult siis, kui ta oli täielikult võitlusele keskendunud ja parimas vormis. Tema üks tuntumatest kaasaegsetest Arthur Ashe on öelnud, et talle jäigi Nastase olemus mõistmatuks. “Ta oli erakordselt andekas ja pühendunud mängija, kes järsku võis 5:2, 40:0 eduseisul käega lüüa ja ootamatult kaotada,” iseloomustas Ashe.
Nastase esimene abikaasa Dominique Grazia ütles, et ta oli abielus justkui kahe erineva mehega: “Üks on see, keda ma näen kodus, ja teine see, kes väljakul. Temas on kogu aeg kaks poolt – hea ja halb.” Perekonnanimest tingitud sobiva sõnademängu tõttu sai Nastase hüüdnime “Nasty”, mida võiks tõlkida “vastik”. Paljud pealtvaatajad armastasid Nastaset, sest ta mängis nagu kunstnik, tema esitust oli nauditav vaadata, aga teda vihati käitumise pärast. Emotsioone ei suutnud Nastase pahatihti talitseda ja võib-olla sel põhjusel ei saavutanud ta üksikmängus rohkemat, kui ainult kaks slämmiturniiri võitu.
1971. aastal mängis rumeenlane esimest korda slämmiturniiri finaalis, kuid ta kaotas Roland Garrosis tšehh Jan Kodešile, kes sellega tiitlit kaitses. Kuid Nastase slämmiturniiride parim seeria algas 1972. aasta suvel: finaal Wimbledonis (kaotas viies setis ameeriklasele Stan Smithile), võit US Openil (alistas viies setis Ashe’i) ja võit 1973. aastal Roland Garrosis (kolmes setis Jugoslaavia mängija Niki Pilici). Kuna Austraalias Nastase ei mänginud (välja arvatud karjääri loojangul aastal 1981), siis need kolm slämmiturniiri tulemust olid tal järjest. 1973. aastal võitis Nastase lausa 17 turniiri, mistõttu polnud ime, et ta elektroonilise edetabeli esimeseks liidriks kerkis ja seal ka kaua püsis, sest kuigi 1974 oli Nastasele halvem aasta, hoidis ta kohta eelmise hooaja arvelt.
Alljärgnevas videos on kogutud 1972. aasta US Openi finaali parimad hetked.
Veel mängis Nastase 1976. aasta Wimbledoni finaalis, kus ta kaotas Borgile. Kuid ei saa mainimata jätta, et Nastasel on ka kolm slämmivõitu paarismängus. Neist esimese teenis ta 1970. aasta French Openil koos (endise) sõbra ja rahvuskaaslase Ion Tiraciga, kellega nad olid 1969. aastal viinud Rumeenia ka Davis Cupi finaali. 1973 (Wimbledon) ja 1975 (US Open) võits Nastase paarismängu koos Connorsiga.
Aga rumeenlase karjääri edukaim võistlus oli hoopis aastalõpu Masters (tollal kandiski sellist nime, nüüd ATP Finals), kus ta osales viis korda (1971-1975) ja oleks peaaegu saavutanud sajaprotsendilise tulemuse, kuid nelja esikoha kõrval kaotas ta 1974. aasta Mastersi finaalis argentiinlasele Guillermo Vilasele.
1975. aasta Masters oli Nastase jaoks skandaalne tänu alagrupi esimesele mängule Ashe’i vastu. See oli jälle üks hetk, kus rumeenlase emotsioonid lõid valla ja ta ei suutnud käitumist kontrollida. Pärast avaseti kindlat võitu hakkas Nastase järsku Ashe’ile alla jääma ja kolmandas setis rumeenlane ei mänginud enam tennist, vaid klouni. Ashe vihastas sedavõrd, et marssis eduseisul 1:6, 7:5, 4:1, 40:15 väljakult minema protestiks vastase mõnitamise vastu. Pukikohtunik sõnas hiljem nii: “Just oli käes hetk, kus tahtsin Nastase diskvalifitseerida, aga ma ei jõudnud, sest Ashe lahkus enne väljakult.” Pärast 24-tunnilist arutelu otsustas ATP komitee anda võit Ashe’ile. Allpool näete selle mängu viimast minutit.
Kuid pärast seda klounaadi lõi välja Nastase parem pool. Ta mängis Mastersi keskendunult lõpuni, pääses alagrupist teisena edasi, alistas poolfinaalis Vilase (revanš 1974. aasta finaali eest) ja finaalis Borgi uskumatu paremusega 6:2, 6:2, 6:1. Seda mängu on peetud 1970ndate tennise üheks veatuimaks esituseks. Kuid pisut rohkem kui poole aasta pärast oli Borg Wimbledoni finaalis ikkagi temast parem ja alustas viie võidu seeriat.
Vahetult pärast Wimbledoni finaali kaotamist tähistas Nastase 30. sünnipäeva, mis tollal tähendas juba pigem allakäigu alguse vanust. Ja Nastasel üldiselt nii ka läks, ehkki turniire ta veel võitis. Kuid tema halenaljakad juhtumid a la 1975 Masters said ka sel ajal jätku.
1977. aasta oktoobris võitis Nastase Aix-en-Provence’i turniiri finaalis Vilast ja katkestas sellega argentiinlase 46-mängulise võiduseeria, mis püsib tänini meeste profitennise rekordina. See seeria võinuks olla pikem, aga Nastase mängis finaalis nn “spagettireketiga”, millel oli kahekordne keelestu. Selline reket andis pallile ootamatuid vinte, põrkeid ja suunamuutusi. “Ma olin täiesti endast väljas palli liikumistrajektoori tõttu. Kui su vastas on Nastase ja lisaks reket, siis seda on liiga palju,” ütles Vilas, kes oli Ashe’i kombel ka kaalunud väljakult lahkumist, aga ta mängis lõpuni. Järgmisel nädalal keelas ITF seda tüüpi reketite kasutamise võistlusmängus.
Omamoodi tülid olid Nastasel ka kohtunikega. 1977. aasta Wimbledoni turniiri veerandfinaalis (kaotas seal Borgile) ütles pukikohtunik Jeremy Shales rumeenlasele, kui too asus servi vastu võtma vale kasti juures: “Nastase, liikuge teisele poole!”. Veidi hiljem lennutas tuul väljakule paberitüki ja kohtunik ütles: “Nastase, korja paber üles!”. Nüüd rumeenlane vihastas ja sõnas Shalesile: “Sa kutsud mind härra (Mister) Nastase!” Pärast seda intsidenti otsustatigi Wimbledonis, et meestennisiste peab kutsuma härra ja naismängijaid proua (Missis) või preili (Miss). Selle juhtumi tõttu pani Nastase oma elulooraamatu pealkirjaks “Mister Nastase”.
1979. aasta US Openi teise ringi kohtumises John McEnroega hakkas Nastase igal võimalusel protestima joonekohtunike otsuste vastu. Pukikohtunik oli juba Nastaset hoiatanud ja karistanud teda punktikaotusega. Kui neljandas setis seisul 2:1, 15:0 McEnroe kasuks keeldus Nastase minemast servi vastu võtma pärast joonekohtuniku kahtlast otsust, kuulutas pukikohtunik, et McEnroe võitis geimi ja seis on 3:1. Publik sai vihaseks ja hakkas väljakule loopima õllepurke ja -topse. Mäng katkestati, määrati uus pukikohtunik ning McEnroe lõpuks ikkagi võitis.
1983. aastal langes Nastase esisajast välja, aga ta jätkas mängimist veel 39 aasta vanuseni. Kui teine tuntud rumeenlane Tiriac sukeldus pärast karjääri lõppu eelkõige ärimaailma (kuigi tema paljud ärid olid seotud ka tennisega), siis Nastase üritas ikka tegutseda peamiselt tennises. Aga treenerina talitses ta emotsioone kohati veel halvemini kui mängijana. 1994. aastal käitus ta Davis Cupi meeskonna kaptenina inetult matšil Lõuna-Aafrikas ja Suurbritannia vastu kohtumisele Nastaset enam ei lubatud.
Kõige hullem lugu juhtus siiski 2017. aasta FedCupi matšil Rumeenia – Suurbritannia, kus Nastase oli nüüd koduriigi naiskonna kapten. Pressikonverentsil tegi ta sündsusetut nalja Serena Williamsi veel sündimata lapse aadressil ja küsis brittide kapteni Anne Keothavongi hotellitoa numbrit. Kui Briti meedia oli sellest loo kirjutanud, ilmus Nastase pressikeskusesse neid sõimama, aga leidis eest ainult ühe külalisriigi ajakirjaniku, kellele ta kõik välja ütles. Lõpuks hakkas Nastase skandaalitsema matši teise mängu ajal, kui kohtusid Sorana Cirstea ja Johanna Konta. Rumeenlane sõimas nii Kontat kui ka Keothavongi ning ta eemaldati väljakult politseieskordi saatel. ITF määras Nastasele nelja-aastase juhendamiskeelu, mis praegu veel kehtib.
Hiljem esines Nastase Williamsi ees ametliku vabandusega, kuid ütles, et ei kavatse vabandada Konta ees, sest rumeenlase arvates oli Briti mängija liiga agressiivselt protestinud pukikohtunikuga. Nastase siiski lisas, et oleks pidanud ise käituma vaoshoitumalt. Vahetult pärast keelu kehtestamist ei kutsutud Nastaset Prantsusmaa lahtistele ega Wimbledoni turniirile, aga Madrid Openi korraldajad palusid Nastase auhinnatseremooniale, kus ta andis karika WTA turniiri võitjale, kelleks oli tema kaasmaalanna Simona Halep. WTA nimetas korraldajate käitumist vastutustundetuks.
Pärast neid seiku tuli välja, et Nastase oli ka mängijakarjääri ajal ahistanud naistennisiste. Näiteks Pam Shriverilt küsis ta pidevalt, kas too on ikka veel neitsi. Kui see juhtus umbes 30. korda, palus Shriver küsimine lõpetada ja Nastase oli ta jätnud siis rahule. Belgia FedCupi tiimi kapten Dominique Monami ütles, et teda ahistas Nastase Rumeenia ja Belgia matši käigus.
Lisaks treeneritööle üritas Nastase läbi lüüa poliitikas, kuid tähtsaimal hetkel jäi kaotajaks, sest teda ei valitud 1996. aastal Bukaresti linnapeaks. Rumeenia Senatisse (meil Riigikogu) kuulub Nastase 2012. aastast alates. Ta pääses sinna Konservatiivse partei liikmena, aga kui too ühendus lagunes, läks Nastase üle uude erakonda, mille nimi on Rahvuslik Liit Rumeenia Progressi Eest.
Kuulus tenniseajakirjanik Bud Collins on öelnud Nastase kohta, et “kui ta oli mängule keskendunud, siis ta tegutses nagu kunstnik, kes lõi vastaseid originaalse stiiliga ja külvas neis paanikat”. Tiriaci sõnul pärssis aga Nastase edu pidev hirmutunne, mis tekitaski pahameele purskeid või klounaadi. “Tal oli hirm kaotada ja hirm võita, üldse hirm kõige ees,” iseloomustas Tiriac.
Aga anname lõpetuseks sõna Nastasele endale: “Kõik ei ole sarnased, igaüks on omaette isiksus. Arthur Ashe on Arthur Ashe ja mina olen mina. Ma ei püüa tekitada pahandusi: see mis juhtub väljaspool mind, tuleb minu seest ja ma olen selle eest pidanud tasuma trahvide ja kaotustega. Olen püüdnud alati olla vastik ja pigem olla sõber Saatanaga.”
