fbpx
Close
paf.com

EELVAADE | Suure finaali ootuses

Garbine Muguruza ja Anett Kontaveit enne esmaspäevaöist mängu. / Foto: Zumapress/Scanpix

Eeloleval ööl selgub Guadalajaras 2021. aasta WTA finaalturniiri võitja. Kui oleksime mõelnud umbes pool aastat tagasi, kas kirjutame sellest finaalist mingi eeluudise, oleksime kindlasti kahelnud. Vaevalt oskas keegi arvata, et otsustava kohtumise üks pool on meie oma Anett Kontaveit.

Ent nii see on, et Eesti aja järgi kell 3.30 kohtub Anett WTA finaalturniiri võitja selgitamiseks Garbine Muguruzaga, kes Ladina-Ameerikas (Venezuela) sündinuna ja Hispaania kodanikuna on pealtvaatajate soosik. Käesolev eelvaade ei tule aga tavalises vormis, sest alles esmaspäeva öösel Anett kohtus Muguruzaga. Kui kellelgi on soovi Muguruza karjäärist täpsemalt lugeda, saate seda teha siit.

Kirjutagem hoopis veidi WTA finaalturniirist ja selle võistluse finaalidest. Turniir, mille algne nimi oli Virginia Slims Championships, sai alguse 1972. aastal Floridas Boca Ratonis ja selle nime all mängiti 1989. aastani. Sel perioodil valitsesid kaks naist – Chris Evert võitis neli ja Martina Navratilova rekordilised kaheksa korda. WTA Tour Chapionships’i nime all võisteldi 1990-2013 ja selle perioodi algul olid edukaimad Steffi Graf ja Monica Seles, lõpus Serena Williams. Nii Graf kui ka noorem Williams on võitnud sama turniiri ka teise nime all ja neil on mõlemal kokku viis tiitlit, millega jagavad 2.-3. kohta. Muide, aastatel 1984 kuni 1998 peeti seesama finaal, mida me nüüd ootame, parem viiest setist, olles sellega ainus naiste pikemas formaadis mäng.

Tänapäevasele reglemendile (kaks neljaliikmelist alagruppi, mille kaks paremat saavad poolfinaali) mindi üle aastal 2003. Sellest alates tekkis omapärane küsimus, et kas finaali jõuavad erineva või sama alagrupi tennisistid nagu juhtus ka tänavu, sest nii Kontaveit kui ka Muguruza mängisid Teotihuacani alagrupis. Puhas matemaatiline tõenäosus oleks täpselt 50%, kas kohtuvad erineva või sama grupi naised. Et aga alagruppide võitjad olid tihti selged favoriidid, siis on nii välja kujunenud, et alates 2003. aastast on sama alagrupi naised finaalis kohtunud vähem kui 50% ehk koos tänasega seitse korda.

Ja siit tuleb finaalide üks huvitav statistika: kas sama alagrupi naiste kohtumise korral finaalis oli tulemus sama või erinev? Esimest korda juhtus see 2005. aastal, kui Mary Pierce võitis alagrupis Amelie Mauresmo ja nad kohtusid finaalis uuesti. Siis sai Mauresmo revanši. Omakorda 2006. aastal oli “ohver” Mauresmo ise. Ta võitis alagrupis Justine Henin-Hardenne’i, aga kaotas talle finaalis. Ärme siin rohkem näiteid too, aga kuuest korrast neljal on sama alagrupi naiste finaalis uuesti kohtumisel võetud revanš. Ning pealegi ühel korral, kus alagrupis võitnu sai uuesti finaalis vastasest jagu, oli õdede Williamsite mäng aastal 2009, aga “kurjad keeled” räägivad, et nende mängus oli tulemus alati peresiseselt otsustaud. Aga ikkagi kuuest neli räägib praegu Anetti kasuks – statistika järgi on tal 67% šansse võtta Muguruzalt revanš.

Mõistagi on kuus näidet liiga vähe, et rääkida seaduspärasusest, kuid seda on mainitud ka teistes pallimängudes, et alagrupis kaotanu saab play-offis tihti revanši. Võtame kas või Tokyo olümpia meeste korvpalli: alagrupis kaotas USA Prantsusmaale, aga finaalis võitis.

WTA kodulehekülg arutleb tihti enne tähtsaid mänge, et kumb peaks võitma. Otsitakse argumente ühe ja teise kasuks. Tänases artiklis on Muguruza kasuks välja toodud, et: 1) tal on olemas juba suurvõidud; 2) Muguruza mängis meisterlikult poolfinaalis Paula Badosaga; 3) WTA finaalturniiri kogemused ja mäng suurele summale on talle harjumuspärasem; 4) teda toetab Mehhiko publik.

Anetti kasuks räägib loomulikult: 1) tema pikk võiduseeria; 2) servi hoidmine WTA finaalturniiril – ainult neli murret ja 11 murdepalli vastastel; 3) seesama ajalugu, millest juttu oli, et pigem saadakse finaalis revanš; 4) Kontaveidi närvid on kõige paremini vastu pidanud.

Kui võrdleme seniseid tulemusi, on nii Muguruzal kui ka Kontaveidil 3 võitu ja 1 kaotus, kuid settide suhe hispaanlannal 7:3 ja Anettil 6:3. Samas on geimide vahe Muguruzal +8 ja Anettil +14. Lihtsamalt öelduna see tähendab, et Muguruza on teinud kõigi matšide peale kokku neli murret rohkem kui vastane, aga Anett seitse murret rohkem kui vastane. Niimoodi vaadatuna on need kaalukausid üsna võrdsed.

Kihlveokontorid on aga endiselt eelistanud Anetti. Ta on olnud Guadalajaras kõigis mängudes kerge soosik, kuid finaalis on koefitsient kõige kõrgem ehk võidu tõenäosus väiksem (ca 55-60 %). Ennustusportaalis Paf saab Anetti võidule panustada koefitsiendiga 1,67 ja Muguruzale koefitsiendiga 2,20.

scroll to top