Tennisnet avaldab alljärgnevalt kolmanda katkendi varsti ilmuvast Frank Giampaolo betsellerist “TENNISEVANEMATE KÄSIRAAMAT”. Seekord peatutakse põgusalt USA kolledžitennisel.
KUIDAS KOLLEDŽID SPORTLASI OTSIVAD
Mure oma noore sportlase arengu ja käekäigu pärast on loomulik osa iga tennisevanema elus. Tõsised tennisistid keskenduvad tõenäoliselt eesmärgile jõuda vähemalt ülikoolikoondisesse. Seega ei ole mingit üllatust, et nädalast nädalasse küsivad vanemad minult, mida teha selleks, et laps saaks kolledži spordistipendiumi.
Esmatähtis on teada, et kolledžisport ei ole midagi, millega õpingute kõrvalt ajaviiteks tegeleda. Ülikoolisport vähemalt USA-s on äri ning kool ootab oma meeskondadelt medalikohti.
On suur vahe, kas tegelete valitud spordialaga harrastaja tasemel või treenite kolledži stipendiumi saamise nimel. Sportlased peaksid iseendalt küsima: „Kas ma tahan olla harrastus- või profisportlane?“ Karm tõde on see, et valik on kas üks või teine – mõlemat korraga ei saa.
„Parimad kolledži meeskondadesse värbajad on endised tennisistid või ITF-i karastusega silmapaistvad sportlased.“
Tõsiseid võistlejaid ja sotsiaalseid võistlejaid kasvatatakse erinevalt. Kolledžisport ei ole mingi pidu ja pillerkaar. Kolm sammast, mis eristavad kolledžispordi stipendiaati ja harrastussportlast:
1) Noorte klassi tšempionid on sündinud innustavasse ja toetavasse keskkonda.
Et laps saaks saavutada oma sportlike võimete tipu, vajab ta vanemate igakülgset toetust. Eneseharimine selles valdkonnas jääb teie tööks. Väärt treenerid ja juhendajad ainult aitavad teil lapsest tšempionit vormida. Õnnelikud sportlased, kes sündisid õigesse PERESSE, on näiteks McLarry, Woods, Phelps, Evert, Agassi, Chang, Sampras, Hingis, Roddick, Williams, Murray, Nadal, Federer, Sharapova, Wosniacki, Djokovic ja Bryanid – kui nimetada vaid mõned.
2) Armastust mängu vastu väärtustatakse ja süvendatakse varakult ja järjekindlalt.
Kroonitud peaks spordis saadakse armastava ja toetava perekonna rüpes ning treenerite abil, kes suunavad ja jälgivad oma õpilaste kirge juba nende esimestest treeningutest alates. Suureks saamine nõuab ohvreid nii vanematelt, treeneritelt kui ka sportlaselt endalt. Nende imeline teekond tippu on täis õpinguid ja naeru.
3) Tšempionid püüavad alati rohkem.
Tippsportlased lihvivad iga olulist komponenti üha täiuslikumaks. Maailm on täis sportlasi, kes treenivad iga päev üha paremini ja nutikamalt. Tšempionid teavad, et oma mänguga ei tohi iial rahule jääda. Iga nädal tuleb saavutada paremad tulemused kui möödunud nädalal – see on tšempioni meelelaad. Õnnitleme! Kui ostsite selle raamatu, on näha, et olete õigel teel.
Kolledžisport:
Kui teie lapse eesmärk on jõuda kolledžispordi stipendiumini, on teie huvides alustada ettevalmistustega nii vara, kui võimalik. Treeningute tõhustamise lükkamine aega, kus laps on juba gümnaasiumiealine, on enamasti juba hiljaks jäänud.
