Eesti endine tippmängija ja praegune treener Peeter Lamp, kes omal ajal juhendas Anett Kontaveiti tema Eestis viibimise perioodil, ennustas umbes kaks aastat tagasi ajakirjale Tennis antud intervjuus, et ta “ei imestaks, kui Anett juba järgmisel aastal (2017 – toim.) Wimbledoni võidaks”.
See julge ennustus pole küll täitunud, aga praegu leiame Kontaveidi maailma edetabeli 20. kohalt, mis tõestab ilmselget arengut kahe hooaja jooksul. Pisut nalja tehes võiks tänast intervjuud Lambiga alustada küsimusest, et kas oled pettunud, et Anett “alles” 20. kohal paikneb?
Muidugi ei ole, sest tal olid just siis terviseprobleemid, kui hakkas edetabelis tõusma, kuid nüüd on ta läinud sealt ilusti edasi. Mille arvel? Eelkõige on mäng kindlamaks läinud ja liikumine paranenud.
Viimase kahe hooaja jooksul oleme märganud, et üsna palju sõltub Kontaveidi edu sellest, kuidas ta nappe mänge võidab. Tänavu näiteks on ta 7:6 sette rohkem võitnud kui kaotanud, aga eelmisel aastal oli vastupidi.
Ei usu, ta on eluaeg olnud selline mängija, kes rasked seisud mängib hästi ja tie-break’id enamasti võidab, see on just tema tugevus. Sel aastal on ta mitmel puhul esimesi sette kaotanud, aga mängu ikka võitnud. Tal ei ole ka heas mõttes kellegi vastu mingit respekti, olenemata vastasest mängib julgelt.
Aga 2017. aasta statistika ju seda ei näidanud?
Siis oli ta just sellest haigusperioodist välja tulnud ja üks väiksem mõõn tuli ka sisse.
Mis oleks Sinu meelest praegu mänguelement, mis vajaks enim parandamist, et veelgi kõrgemale tõusta?
Arvan, et serv võiks olla parem, näiteks tõrje on tal sellega võrreldes ikkagi üks parimaid lööke. Anetti mängus sõltub servist väga palju – kui tal välja tuleb, siis võidab märksa kergemini.
Juunis tekitas ajakirjanduses furoori Anetti treenerivahetus, kuid eks kuuleme peaaegu iga kuu, et mõni tippmängija on taas uue juhendaja võtnud. Kuidas Sina sellesse suhtud?
Tema mängule see kuidagi ei mõjunud, usun, et pigem läks pärast seda paremaks. Treenerivahetust ei tasu võtta dramaatiliselt. Iseloomu poolest on Anett igati positiivne, sealt ei saa põhjust kindlasti otsida. Kuid tihti koostöö lihtsalt ammendab end, kui oled iga päev treeneriga koos.
Paari aasta taguses intervjuus ütlesid ka kindlameelselt, et Anett on parem mängija kui Jelena Ostapenko. Nüüd on esimest korda kahe viimase hooaja jooksul kätte jõudnud aeg, kus Kontaveit möödus edetabelis Ostapenkost, kuid samas on Läti tennisistil olemas slämmivõit. Kuidas iseloomustad seda seisu?
(Naerab.). Ta võis slämmi võita, aga mina ei tahaks teda Anettiga võrrelda.
Miks?
Olen ikka päris palju näinud Ostapenko mängu ja mida see endast kujutab. Ei teagi, kuidas nüüd paremini öelda, aga see on nagu suurusehullustus, mille pealt ta vahel läheb hoogu ja võib midagi võita, aga Anett on temast ikka tükk maad parem.
Ei taha vastu vaielda, aga mis teha, maailmas loetakse eelkõige slämmivõite.
Ikkagi on see ainult üks turniir, kuigi slämmivõit on muidugi prestiižikaim ja nende seas Wimbledon vast kõige tähtsam. Aga päris palju on neid naiste slämmivõitjaid, keda praegu õieti ei mäletagi.
Kui Sa nüüd Wimbledoni taas mainisid, siis tahaks rõhutada, et viimasel ajal on Anett ennast näidanud pigem universaalina ja saavutanud häid tulemusi võrdselt kõigil väljakukatetel. Kuidas seda kommenteerid?
Olen küll eluaeg arvanud, et kõige paremini sobib talle muru ja arvan nii ka praegu. Minu jaoks oli isegi üllatus, et ta liiva peal nii häid tulemusi näitas. Järelikult on füüsiliselt paremaks läinud, sest sellest sõltub edu aeglasel väljakul.
