Mathias Tempel on üks neist Eesti noortennisistidest, keda teavad-tunnevad pea kõik Eesti GP-del osalevad noored mängijad ning nende treenerid. Ta on üks väheseid 2004. aasta poisse, kes veel Eesti mõistes täistuuridel trenni teeb (Eesti U18 edetabeli Top 30st leiame 2004. sündinud noormehi vaid neli) ning Eesti GP-dest aktiivselt osa võtab. Kuigi nii öelda „suured võidud“ Mathiasel puuduvad, on temalgi kodus riiulil mitmeid auhinnakarikaid ning tenniseplatsil on ta kõikidele vastastele alati ülimalt keeruline oponent.
Mathias Tempel alustas tennisemänguga juba nelja-aastaselt, seega on noormees juba 13 aastat tihedalt trenni teinud.
Mis sind tennise juures hoiab?
„Mind võlub füüsiline aktiivsus. Kui koolis on olnud raske päev, siis lähen mõnuga trenni ja naudin seda, mida teen. Samas kui võistlustel ei käiks, kaoks motivatsioon ära. Kui sa juba niikaua mänginud oled, siis oleks kummaline pooleli jätta.“
Mathias Tempel alustas kooliteed Tallinna Inglise Kolledžis, kuid seitsmendasse klassi läks kohe vahetus läheduses asuvasse Reaalkooli – reaalained lihtsalt meeldivad talle. Koolipäevad on 11. klassi noormehel pikad, algavad enamasti kell 8 lõppevad 15.30 või 16.30 paiku..
„Koolis üritan ikka asjad valmis saada. Et õhtul pärast tennist koju jõudes üheksa ajal õppima asudes oleks endal võimalikult kergem. Kui kontrolltööde periood on, siis võib olla peab tõesti ühe trenni ära jätma, kuid kõiki toimetusi ajagraafikusse paika panna keeruline pole.“
Mis saab pärast gümnaasiumit?
„Praegusel hetkel on kindlasti prioriteediks kool, teisel kohal on tennis. Olen mõelnud erinevate erialade peale, kaldun inseneeria-arhitektuuri valdkonna poole. Üks variant on Tartusse minna. Samas, kui nüüd aasta otsa tennises veel täiega pingutada, siis pole võimatu ka variant näiteks mõnda USA ülikooli stipendiumi peale saada. Aga elame-näeme.“
Tempel lisab, et täpsemalt pole ta jõudnud veel stipendiumile ja võimalikele ülikoolidele mõelda.
„Sel kooliaastal on vaja teha uurimistöö, mille tööpealkiri on „Eesti mees- ja naistennisistide üksikmängu statistiline ülevaade perioodil 1991-2021.“ Kui ma selle valmis saan, siis hakkan süvitsi edasiõppimisele keskenduma.“
Mis sulle veel teha meeldib?
„Koolipäevadel on jah suht tihe: kool, trenn, õppimine ja magamine. Aga nädalavahetuseti käin näiteks isaga koos diski mängimas (kettagolf – toim.). Viimasel aastal on see minu üheks põhiliseks hobiks.“
Millist muusikat sa kuulad? Soengu põhjal otsustades sa just hevimees ei ole?
„Maitse varieerub suurel määral. Eks ma üritan ajaga kaasas käia, klassikaline popmuusika sobib hästi. Ed Sheerani muusika meeldib, selline mahe, aga otseselt lemmikpunti ei ole.“
Lemmikmängijad?
„Väikesest peast meeldis mulle Djokovic, praegu kindlat lemmikut ei ole. Mäletan, et U12 fännasin Nick Kyrgiost, mängisin siis ise ka sama reketiga – Yonex EZone oli vist…Loomulikult on muljet avaldanud Suure Kolmiku uskumatud saavutused. Üritan ennast arendada nii palju, et ma ise rahul oleksin.“
Teised spordialad?
„Põhikoolis käies esindasin kooli kolm aastat järjest sulgpallis, kaks aastat tagasi tulime meeskondlikult koolinoorte meistriteks. Üheksandas klassis võitsime kooli jalgpalliesindusega samuti koolinoorte võistlused ära. Meil oli väga korralik sats ka, paar venda olid Eesti koondises. Et selline lahe kogemus. Aga muidu teisi pallimänge ikka rohkem suviti. Lepime kuttidega kokku ja lähme!“
Esimesed juunioride ITFi punktid
2016. aastast on eredalt meeles ainus Eesti noorte meistrivõistluste medal (U12 paarismäng koos Richard Martell Eegiga), nüüd sai noorte karikavõistlustel koos Roland Lõukesega U18 paarismäng ära võidetud. Lätis sain Aizkraukles ITFi punkti ka kirja. Mul oli seal räige vedamine, sest läksin kvalit mängima, aga koha peal selgus, et olin põhitabelisse vabapääsme saanud! Paar päeva sai siis väljakutel trenni tehtud, loosiga ei läinud ka pahasti, avavooru vastaseks oli üks kergem kohalik poiss, võitsin. Kui järgmises mängus sain suhteliselt korraliku ketuka, vist mingi tunni ajaga, siis väljakult läksin ära tundega, et tahaks veel mängida! Seda sama mängu! Seal saad aru, et ITF on ikka hoopis midagi muud, kui kohalikud võistlused.“
Tondiraba Tennisekoolis treenivat Mathiast juhendab käesoleva aasta sügisest Andrei Lužgin, varem juhendas teda Aivo Ojassalu.
„Lužgin läheneb treeningutele teistmoodi, rohkem mänguliselt. Võib olla meil kõigil oligi vaja pisut väikest värskendust. Üsna kiiresti tulid mu mängus esile elemendid, millega ma juba ammu polnud hakkama saanud. Mõlema juhendaja käe all on olnud tegelikult väga mõnus õppida. Ühiseks jooneks on neil see, et nad lähenevad treeningutele natuke nagu naljaga, et mängijatel endil ka huvitavam oleks. Neil on oskus õpilast mõtlema panna.“
2022? „Võistluskalendri koostamine on koroonast tingitult küllaltki spontaanne. Samas tean, et treenerid ikka panevad peatselt üht-teist paika, näiteks kui palju ja millistel välisvõistlustel osaleda.“
