Need, kes alustasid maailma tipptennise vaatamist 1970ndatel, kui olulisemaid mänge kandis Eestis üle Soome televisioon, on ehk imestunud, kui kiiresti aeg lendab. Äsja tähistas 50. sünnipäeva Andre Agassi, aga täna jõudis esimese juubelini argentiinlanna Gabriela Sabatini.
Nende seas, kelle saavutuste loetelu ei ole kuigi pikk, on Sabatini üks tuntumaid mängijaid. Kuna tänavu hääletati Sabatini US Openi kõigi aegade tšempioniks (tema võit 1990. aastal sai enim toetushääli), siis Tennisnet juba põgusalt Argentiina kaunitarist kirjutas. Kuid toome juubeliloos mõned eluloo ja tennisekarjääri seigad uuesti välja ning kirjutame pikemalt mängijast, kelle kohta Tennis.com veebikülje loos mainiti, et praegu ei näe ta sugugi vanem välja kui 24 aastat tagasi, mil ta otsustas profitennisega lõpetada.
Hääletus, kus fännid Sabatini võidu US Openi kõigi aegade parimaks tunnistasid, näitas selgelt, et argentiinlanna pole unustatud. Omal ajal ei püüdnud brünett kaunitar pilke ainult välimuse tõttu, vaid paistis ka silma üheaegselt loomingulise ja atleetliku mängu poolest. Löök jalgade vahelt, mida paljud naismängijad kehvasti valdavad, oli Sabatini leivanumber. Et inglise keeles nimetatakse sellist lööki tweener, siis kandiski too efektne sooritus algul Saba-tweeny nime. Kui 1980ndate ja 1990ndate algul New Yorki US Openit vaatama tulnud meessoost tennisehuvilistelt küsiti, miks nad on tulnud turniirile kaasa elama, anti tihti selline vastus. “Oi, mina ja mu sõbrad tulime loomulikult vaatama Sabatinit!”
1980ndate keskel, kui Sabatini profikarjääri alustas, oli naiste seas tippmängija keskmine vanus märksa väiksem. Tollased parimad lõid läbi ja hakkasid WTA turniire võitma juba 15-16-aastaselt. Erand polnud ka Sabatini, kes siiski jõudis ka juunioride seas kahe märkimisväärse saavutuseni – võitis tollal kõigi aegade noorimana (13) Orange Bowli ja paar nädalat pärast 14. sünnipäeva ka juunioride Roland Garrosi turniiri. Ta kerkis noorte maailma esireketiks, aga näiteks Sabatini pikaaegne rivaal Steffi Graf midagi suurt noorteturniiridel võita ei jõudnudki.
15-aastaselt (1985) jõudis Sabatini esimest korda suure slämmi turniiril (taas Roland Garros) poolfinaali ja võitis Tokyos esimese WTA tiitli. Praegu on selles vanuses edu pigem erand ja midagi sarnast suudab vaid Cori Gauff, aga Sabatinil tuli heidelda teiste teismelistega, kes aja jooksul temast edukamaks said. Eelkõige muidugi Graf, kes rivaalist aasta vanemana jõudis oma esimesse slämmiturniiri poolfinaali isegi Sabatinist hiljem (1985 US Open), aga 1987. aastal võitis juba Roland Garrosis ning 1988. aastal tegi maailma tennises ainulaadse kuldse slämmi – neli esikohta pluss olümpiakuld. Sabatini roll seisnes selles, et kui Graf slämmi US Openil vormistas, oli just tema sakslanna finaalivastane. Karjääri esimese finaali Sabatini kaotas 3:6, 6:3, 1:6.
1989. aasta veebruaris tõusis Sabatini maailma edetabelis kolmandaks, aga omapärasel kombel ta sealt kõrgemale mitte kunagi ei kerkinud. Kui alguses olid tema ees peamiselt Graf ja Martina Navratilova, siis 1990ndatel tõusis juba suurde mängu Monica Seles. Kui Selesi karjäär katkes kurikuulsa noarünnaku tõttu, oli Sabatinist jõudnud mööduda Arantxa Sanchez-Vicario ja nii oli temast alati kaks paremat mängijat.
Sabatini on kahjuks saanud tuntuks ka dramaatilise kaotajana. Slämmiturniiriidel pääses ta poolfinaali 18 korda, kuid sealt edasi vaid kolmel juhul. Esimene neist oli siin mainitud (1988 US Open), järgmised kaks võimalust tulid 1990. aasta US Openil ja 1991. aasta Wimbledonis. Mõlemal juhul oli Sabatini finaalivastane taas Graf, keda ta siis US Openil ka 6:2, 7:6 võitis (videokokkuvõte sellest mängust allpool). See-eest järgmisel hooajal, kui Sabatini võitis Grafi omavahelistes mängudes 4:1 (kahe rivaali üldseis jäi 11:29), sai ta Wimbledoni finaalis sakslannalt valusa kaotuse. Sabatini servis tiitlivõiduks otsustavas setis nii seisul 5:4 kui ka 6:5, aga Grafil õnnestus mõlemal juhul murda ja võita 6:4, 3:6, 8:6.
Kahel korral mängis Sabatini tähtsatel turniiridel maha 6:1, 5:1 edu, kaotades mõlemal juhul endast edetabelis tagapool asunud mängijale. See juhtus 1993. aastal, kui Sabatini kaotas niisuguselt eduseisult Miami turniiril Kimiko Datele ja Roland Garrosi veerandfinaalis Mary Joe Fernandezile.
Sabatini võitis Selesit nende esimeses omavahelises kohtumises (1988), kui serblanna oli alles 14-aastane. Kuid hilisemad jõuproovid lõppesid Selesi kasuks 11:2 (üldseis seega 11:3). Nagu Tennis.com mainib, ei lööks Sabatini tänapäeval oma mängustiiliga läbi, sest tema teine palling oli kergelt rünnatav ja tagajoonemängu võimsus praeguse ajastu kohta üpris lahja. Kuna Seles oligi mängija, kes tõrjet kõige edukamalt ründas, siis ta sai Sabatini vastu hästi hakkama. Küll aga hakkas Sabatini karjääri jooksul edukamalt võrgus mängima, kus ta vahel lõi lausa perfektselt tundlikke vollesid.
Slämmivõit seisab muidugi teistest eraldi, aga paljude spetsialistide hinnangul mängis Sabatini kõige briljantsemat tennist 1992. aasta Rooma turniiri finaalis, kus ta alistas Selesi 7:5, 6:4. Ei tohi unustada, et Selesil oli 1991. aasta jaanuarist 1993. aasta veebruarini käsil seeria, kus ta võitis 22 turniiri ja jõudis 34st võimalikust 33 turniiril finaali. Roomas nautis Sabatini ka publiku poolehoidu, sest tema isapoolne vanavanaisa David Sabbattini oli sündinud Itaalias. 2003. aastal anti Sabatinile ka Itaalia kodakondsus. All näete Rooma finaali videokokkuvõtet.
Sabatini oli naiste tennise esimene üldtunnustatud kaunitar. Kui tema loobus 1996. aastal, hakkas laineid lööma Anna Kurnikova, kelle karjääri lõppedes omakorda ilmus areenile Maria Šarapova ja peatselt Ana Ivanovic. Kuid Sabatini on selles loetelus esimene. Seetõttu polnud ime, et ta teenis tulusaid reklaamilepinguid ning omanimeline lõhnaõli sobis promomiseks kui rusikas silmaauku. Parfüümiäriga on Sabatini jätkanud ka pärast karjääri lõppu ning kellenimeline lõhnaõli oleks veel parem, kui täna 50-aastaseks saanud ekstennisist, kes näeb välja nagu 30.
Sabatini isiklik elu on üllataval kombel üsna sündmustevaene. Ta ei ole kunagi olnud abielus ja tal pole ka lapsi. Tõsi, ta on laste heaks palju teinud, sest juhib vaestest peredest pärit laste toetamiseks heategevusprojekti. Mingi nimekiri kuulsatest meestest, kes olnud Sabatini kavalerid, on küll olemas – näiteks on nende sekka arvatud ka USA praegune president Donald Trump ja Monaco prints Albert -, aga tegelikult ei kestnud argentiinlanna ükski suhe kaua.
Nii võiks hetkeseisuga kirjutada, et Sabatinil pole ühtki meest, aga on kolm elukohta: Buenos Aires, Boca Raton Floridas ja 2015. aastast ka Pfäffikon (Šveits), kuhu endine tennisekuulsus ostis maja.
