Käesolevast aastat Eesti kuni 14-aastaste tennisekoondise peatreeneri ametit pidav ja Tennise Liidu poolt algatatud U14 parematele tennisetüdrukutele ja -poistele mõeldud spetsiaalset arenguprogrammi vedav Ott Ahonen rääkis millised on uudse projekti eesmärgid ning avas ka isiklike ambitsioonide tagamaid.
Ambitsioonid on Eesti tennise taseme viimine kõrgemale tasemele. See on ka üks Tennise Liidu poolt algatatud projekti eesmärkidest. Koostöös Kim Clijstersi tenniseakadeemia juhi Carl Maesiga on sihiks ikkagi see, et praegusest Eesti omavanuste paremikust kooruks välja need, kes võiksid jõuda päris tippu. Kandepinna laiendamine ei ole minu ülesanne. Tegeleme nendega, kes meil parajasti võtta on. Üritame tõsta koondisekandidaatide keskmist taset ning läbi selle loodame näha rohkem neid, kes on võimelised läbi murdma profitennisesse.
USTAs toimus ka U12 paremate poiste ja tegusamate tennisetüdrukute kahepäevane laager…
Jah, see on Eesti Tennise Liidu nägemus asjast. On algatatud ka kuni 10-aastaste projekt, kuhu on samuti kaasatud välisekspert. Ja kindlasti ei saa U12 poisse-tüdrukuid välja jätta. Kuigi põhifookus on ikkagi U14-le suunatud, siis hoiame pidevalt ka U12-l silma peal, et kes on võimelised liituma järgmisel ja ülejärgmisel aastal juba U14 grupiga.
Laagrid koondisekandidaatidele toimuvad tänavu kuus korda aastas. Kuidas on mõtestatud laagrite vahepealsed eesmärgid?
Päris nii see ei ole. Kuus korda külastab projekti raames Eestit Carl Maes. Kandidaatidega kogunemisi toimub rohkem. Lisaks soovin koos terve pundiga paar võistlussõitu korraldada. Aga iga kord kui me kokku saame, tahan näha, et kogunemiste vahelisel ajal oleks toimunud progress. Pärast laagrit teeme oma kokkuvõtted ja soovitused, kommentaarid. Jagame neid mängijate ja nende treeneritega, osaliselt ka lastevanematega. Tahame ennekõike näha arengut. Need ongi vaheetapilised eesmärgid. Et oleks näha, et liikumine toimub õiges suunas. Suhtleme laagrite vahelisel ajal ka mängijate treeneritega.
Millise üldmulje U14 poisid laagris sulle jätsid?
Tulemused on kõigile ju igal pool kättesaadavad. Olen poiste tegemistega hästi kursis. See on materjal, mis meil on. Selle hetkeseisu me muuta ei saa – peame tegelema nendega, kes meil olemas on. Proovime olemasolevate mängijate taset tõsta. Ei taha öelda, kas keskmine tase on kõrge või madal, kuid tegeleme paremate keskmise nivoo tõstmisega.
Mis puudutab Eesti noorte mängijate viimase aja kutsumust siirduda välismaistesse akadeemiatasse, siis sellesse suhtub Ahonen üldjoontes positiivselt.
Aga see sõltub jällegi mitmest tegurist. Kaugeltki kõigil meie parematel selliseid võimalusi lihtsalt pole, seetõttu ongi Eestis tark näiteks aeg-ajalt treenida teistes gruppides, teiste paremate või vanemate mängijatega, kõik see arendab. Akadeemiasse minek ei anna garantiid, et poisist või tüdrukust mängija saab.
Käisite Winter Cupi U14 alagrupiturniiril Kaasanis. Enne turniiri ütlesite, et kui sportlikuid sihte ei oleks, siis ei oleks mõtet Kaasanisse minna.
Loomulikult on meie võimetel teatud piirid, aga palju sõltub loosist, kellega sa kokku satud. Kaks esimest matši oli vaja võita, et tagada edasipääs finaalturniirile. Arvan, et tüdrukutel oli käesoleval aastal päris hea šanss edasi pääseda, jällegi, palju on loosis kinni. Poistel polnud nii kõrgeid lootusi, aga omad võimalused võisid tekkida ka neil.
Nüüd on selge, et U14 poisid (Georg Strasch, Petrik Tamtik, Indrek Herman Raudkivi), kes kohtusid avavooris paberil ilmselge autsaideriga Rootsiga, pidid turniiril leppima kaheksanda ehk viimase kohaga. Miks nii läks?
Paberil võis ju Rootsi tõesti nõrgem tunduda, kuid tegelikult oli neil väga korralik koosseis. Kõik pannakse paika ikkagi väljakul ja tõele au andes, siis meie poistel erilisi šansse nende vastu ei tekkinudki. Rootsi kaotas poolfinaalis Venemaale otsustavas paarismängus ning minu arvates olid nad tegelikult Kaasanis tugevuselt teine tiim. Kuna edasipääsulootused olid meie võistkonnal sellega kustunud, siis oli mõistlik kõiki poisse võrdselt mängitada. Mängust Soomega võib öelda nii palju, et põhjanaabrite esinumber Otso Martikainen on klass omaette. Kohtumised teiste riikide paremikuga näitasid, et olemegi seal Lätiga enam-vähem võrdsed. Auvõidu saime kohtumises lõunanaabritega ikkagi kätte. Aga oleme kogemuse võtta rikkamad, poisid ise teavad nüüd oma reaalset rahvusvahelist positsiooni paremini ja usun, et ka seda, mille kallal edaspidi vaeva näha.
