Tennisnet.ee intervjueeris Eesti parimat meestennisisti Jürgen Zoppi. Käesolevaga esitame meie lugejatele selle intervjuu tervikuna nii video- kui tekstiversioonis.
Meie vestluskaaslaseks on Jürgen Zopp, Eesti aasta meestennisist ja juba kümnes aasta järjest. Sündmusterohke aasta oli tegelikult ja ka väga kõikuvate tulemustega. Sooviks teada kaks tähtsündmust sel aastal, mida Sa ekstra välja tooksid. Need ei ole tõenäoliselt ka üllatavad, aga ikkagi Sinu enda arvamus?
„Ilmselt ei ole üllatavad. Üks on kindlasti Prantsusmaa lahtistel jõudmine kolmandasse ringi ja teine on Gstaadis ATP turniiril poolfinaali jõudmine. Need olid mu tegelikult senise karjääri elu tulemused ja need juhtusid see aasta suvel. Ja tõenäoliselt ka karjääri nii-öelda TOP viies, kuidas seda järjestust võib ka teha…. Suurtel slämmidel on kindlasti kolmas ring parim tulemus, seni oli teine ring ja ATP turniiril ma ei olnud enne poolfinaali jõudnud. Nii et ongi ma arvan TOP kaks.”
Aga nagu ka pressikonverentsil sai öeldud, olid just augustikuu ja septembrikuu, mis väga palju määrasid selle, et Sa esisajast välja kukkusid. Seonduvalt sellega, kas oli ka konkreetselt mingi mänguelemendiga probleeme? Kas on mingeid konkreetseid elemente, mida treeningutel harjutad või pigem kõiki elemente võrdselt?
„Ütleme, küsimuse esimene pool… Ma arvan üldine mäng natuke lagunes, võib-olla natuke vaim väsis. Aga, mis täpselt oli, on raske öelda. Üldine tase kukkus. Et esisajas olla aastaringselt või aasta lõpus, siis ei tohi sellist ärakukkumist lubada. Pärast augustit oli tõesti kehv aastalõpp minu poolt. Eks siis ma pean mõtlema, millele siin puhkuse ja treeningperioodil rohkem tähelepanu pöörata. Ikka selline üldine mängu arendamine ja treenida oma jõulist mängu. Ja nii on, et kõiki aspekte tuleb arendada. Aga jah, ei tohi jätta unarusse nõrki ega ka tugevaid külgi. Selles mõttes samamoodi eeskätt ja servi treenida… Tagakätt nii palju kui saab, teistele löökidele järele aidata, füüsis ja kõike. Kogu pakett peab koos olema.“
Tahtsimegi füüsise kohta küsida. Selge see, et vanusega lihased ei ole enam nii plastilised. Füüsilise treeningu puhul on tõenäoliselt metoodika ja võib-olla ka proportsioon muutunud?
„Tennisetunde ma teen natuke vähem kui viis aastat tagasi. Füüsilise treeningu maht ei ole kindlasti vähenenud. Sellega seoses ongi tennist ja füüsilist suhteliselt võrdses koguses. Selles mõttes eriti Prantsusmaa lahtiste mängud näitasid, et ma olen füüsiliselt arvatavasti elu ühes paremas vormis. Pidasin hästi vastu viiesetised mängud ja võitsin palju kolmesetiseid mänge ning taastusin hästi mängudest. Ja järgmine päev olin alati valmis mängima. Ma ei tea, võib-olla ma kangem olen kui kunagi varem, aga samas vastupidavus on kindlasti sama hea, võib-olla isegi parem. Ma arvan, et see on üks väga oluline asi, hoida füüsist tasemel, nii õnnestub ehk ka vigastusi vältida.“
Ja viimane küsimus. Tenniseavalikkust huvitab ehk üldisemalt, millal toimub revolutsioon või muutus Sinu arvates maailma tennises. Kui võtta viimased viisteist aastat, siis kolm mängijat on praktiliselt võitnud neli viiendikku suurturniiridest. Mis on Sinu prognoos järgmiseks aastaks, võib-olla mõni aasta ette?
„No eks see peab siin lähiaastatel toimuma. Ma ei tea… Järgmine aasta mina veel ei ennustaks mingit tohutut muutust seal tipus. Djokovic tegi müstilise aasta ja Nadal on alati French Openi soosik nii kaua kui ta oma karjääri jätkab. Lähiaastatel siin peab toimuma, aga ma arvan, et järgmine aasta võib-olla ühe uue võitja slämmidel saame, aga ülejäänud ikkagi jaotub esimese nelja-viie vahel ära.“
