Tennisnet.ee alustab artiklite sarjaga koostöös füsioteraapiakeskusega Fysiomedica, millega juhitakse tähelepanu tennisemängijaid varitsevatele ohtudele ja mõistmaks paremini spordivigastuste anatoomiat.
Üks levinumaid tennisemängijaid kimbutavatest probleemidest on niinimetatud tennise küünarnukk. Millega on siis tegu?
Küünarvarre sirutajalihased kinnituvad kõõlustega küünarnuki välimisele poolele. Nende kõõluste regulaarne ülekoormus kutsub esile ärrituse, mis väljendub valuna. Antud vigastust esineb kõige enam tennisistidel, aga ka sulgpalluritel, lauatennisistidel ja squashi mängijatel. Igapäevaelus esineb seda vigastust sageli õmblejatel, koristajatel, arvutiga töötajatel jt.
PÕHJUSED:
- regulaarne käe sirutajalihaste kõõluste ülekoormus
- pikaajalised muutused selgroo kaelapiirkonnas viienda ja kuuenda kaelalüli vahel, blokeerunud lüliliiges, lihasspasm jm
- vale spordialatehnika
- liiga väike reketi käepide
- järsk üleminek kergemalt reketilt raskemale
- käe sirutajalihased on nõrgemad kui käe painutajalihased
- käelihaste vähene painduvus
- trauma tagajärjel, kui on olnud otsene löök küünarliigese pihta või väga äkiline jõuline liigutus randmest
SÜMPTOMID:
- valulikkus küünarliigese välimisel poolel, mis suureneb sõrmede surumisel rusikasse
- valu küünarliigese välimisel poolel, mis võib kiirguda sõrmedesse või õlga
- nõrkustunne käes
- valu suurenemine küünarliigese välimisel poolel, kui suruda käelaba randmest allapoole
- käe lihasjõu vähenemine, nõrkus küünarvarres (võimalusel hinnatakse lihasjõudlust dünamomeetriga)
- käelihaste kõhetumine ehk atroofia, kui vigastus on muutunud krooniliseks
Aga mis põhjusel on just need lihased ületöötanud?
Lucado et a. uuring näitas, et vähenenud alumise trapetslihase jõud ja vastupidavus muudavad tennisemängijate küünarvarre liigutusi.
Teine uuring näitas, et ülemise trapetslihase valulikkus tõstis küünarliigese sirutajalihaste kimbu aktivatsiooni.
Day et al. tahtis uuringus võrrelda abaluu lihaskonna jõudu ja vastupidavust epikondüliidiga ja ilma epikondüliidite patsientide hulgas. Uuringust joonistus välja oluline vahe keskmise trapetslihase, serratus anterior lihase ja alumise trapetslihase jõu ja vastupidavuse vahel ning oluline vahe serratus anterior lihase paksuses.
Probleemi võib samuti põhjustada ka küünarvarre painutajalihaste nõrkus.
Loo moraal on see, et epikondüliidi puhul tuleb vaadata suuremat pilti ning mitte keskenduda ainult küünarvarre sirutajalihastele. Kui näiteks õla piirkonna lihased ei suuda abaluud kontrollida ja stabiliseerida, siis peavad küünarvarrelihased rohkem pingutama ning tekibki ülekoormus ja valulikkus.
Kuidas vabaneda epikondüliidist?
Oodata, et koormust maha võttes ja küünarvarrele rahu andes olukord laheneb, ei ole mõtet. Probleem jääb ju endiselt alles.Oluline on pöörduda spetsialiseerunud füsioterapeudi poole, kes selgitab välja, mis on valu põhjustanud, määrab harjutused ning aitab taastada küünarvarre sirutajalihaste elastsuse ja pikkuse.
Kui füsioterapeut on probleemi lahendanud, siis antud vigastus korduma ei hakka.
Jaana Torp
Eesti Füsioterapeutide Liidu liige
