Pärast Ukraina tennisisti Sergei Stahhovski liitumist kodumaa relvajõududega, otsustas isamaad kaitsma minna ka endine proff Alexandr Dolgopolov. 1988. aastal Kiievis sündinud Dolgopolov läks ja liitus Ukraina armeega, kuigi mehe alaliseks elupaigaks on Monte Carlo.
Maailma edetabelis oma karjääri parimal hetkel kõrgel 13. kohal ( jaanuar 2012 a.) paiknenud ukrainlane otsustas isiklikult relva haarata ja võidelda Venemaa invasiooni vastu.
„See on minu otsus ja keegi ei saa mind peatada! Mu isa oli kurb, kui hüvasti jätsime. Ta on väga mures ja loomulikult ei tahtnud keegi, et ma siia tuleks. Kuid see on reaalsus. See on sõda! Keegi meie lastest ei taha surra või olla sõjas, kuid see on meie maa!“
Mitmed Ukraina tennisemängijad on üles näidanud nördimust maailma tenniseorganisatsioonide liidrite otsusele lubada Vene ja Valgevene mängijaid turniiridel mängida ilma oma riiki esindamata.
Venemaa ja Valgevene võistkonnad on eemaldatud enamusest tiimiturniiridest, kuid Dolgopolovi sõnul ei ole see kaugeltki piisav.
Dolgopolov ütles väljaandele Le Parisien: „Roland Garrose korraldajatel pole piisavalt julgust, et teha ainus ja õige otsus: keelata kõigil Venemaa ja Valgevene mängijatel turniiril osalemine. Nad ei tohiks mängida ja kõik. Tennisetegelased peaksid vastu võtma hoopis teistsugused otsused, hetkel on sanktsioonid ülimalt pehmed. Käib sõda meie rahva vastu, meie väärtuste vastu.“
Ei piisa ainult sellest, et ütleme „Ei sõjale“
„Tean paljusid Vene mängijaid ja nad on head inimesed, olen mõnega neist ka rääkinud ja öelnud neile, et nad ei tohiks mängida. Venemaal ei ole mingit õigust kasutada vaba maailma privileege ja ükski Venemaa mängija ei tohiks rahvusvahelisel areenil võistelda.
Seni kui Vene tennisemängijad selgesõnaliselt ja avalikult oma valitsuse ja parlamendi otsuseid hukka ei mõista, neid otsuseid, mis on viinud ukraina rahva massimõrvade ja genotsiidini, ei tohiks nad võistelda,“ rääkis Dolgopolov. Tema seisukohti jagavad ka Sergei Stahhovski ja Marta Kostjuk.
