Eesti tennise suurkujul Toomas Leiusel täitus täna 80 aastat. Vaatamata soliidsele eale võib Eesti kõigi aegade parimat meestennisisti Toomas Leiust veel praegugi tenniseväljakul kohata, tennisistidele väärtuslikke näpunäiteid jagamas või televisioonis mänge kommenteerimas. Soovime Sulle palju õnne, Tom!
Spordiga alustas Toomas Leius omal käel, tennisetreeningutel hakkas käima alates 1951. aastast Kadriorus teeneka treeneri Evald Kree juhendamisel. Leius tõusis juba 16-aastaselt N. Liidu täiskasvanute esikümnesse ja püsis seal 16 aastat järjest!
Leius võitis 1959. aastal Wimbledoni noorteturniiri üksikmängus. Suure slämmi turniiridel jõudis ta Prantsusmaa lahtistel üksikmängus ühel korral veerandfinaali (1965) ja segapaarismängus finaali (1971), kus tema partneriks oli Winnie Shaw. 1965. aastal võinuks Leius ka kaugemale jõuda, kuid pidi siis poliitilistel põhjustel edasimängimisest loobuma (Moskva spordiametnikud keelasid tal mängida lõuna-aafriklase Cliff Drysdale’i vastu). Wimbledoni täiskasvanute turniiril osales Leius 11 korda, 1963. aastal jõudis ta seal paarismängus veerandfinaali.
Aastal 1969 mängis Toomas Leius Aucklandi turniiri veerandfinaalis viis setti maailma kõigi aegade ühe edukama tennisisti Rod Laveriga (3:6, 6:4, 6:4, 3:6, 5:7), kes samal aastal võitis kõik Suure slämmi turniirid. Saavutus, mida püüab käesoleval aastal korrata Novak Djokovic.
Perioodil 1959–70 võitis Toomas Leius mitmeid maailma tipptennisiste ning kümneid rahvusvahelisi turniire. Muuhulgas mängis ta kalendriaasta ühel tähtsamal Queen’s Club muruturniiril finaalis. Mida me Leiuse kohta ei tea ega saagi teada, on see, kui kõrgel ta võinuks olla maailma edetabelis, kui kehtinuks tänapäevane arvestussüsteem. Näiteks 1965. aasta juunis oli Leiusel jooksva 12 kuu arvel Queen’s Clubi finaal ja Prantsusmaa lahtiste veerandfinaal, kokku vähemalt 800 ATP punkti. TOP30 sekka võinuks Leius vabalt kuuluda, rohkemat ei julgeks pakkuda, aga niikuinii on see spekulatsioon, pealegi ei saanud NSV Liidu tennisistid osaleda nii paljudel turniiridel kui lääneriikide parimad.
Lisaks sai Toomas Leius aastatel 1970 ja 1971 üksikmängus EM-i pronksi ja 1970 paarismängus hõbeda. 1970. aastal tuli segapaarismängus üliõpilaste maailmameistriks. N. Liidu meistriks on Leius tulnud ajavahemikul 1963–68 kümnel korral: 4 korda üksikmängus ja 6 korda paarismängudes. Saanud N. Liidu meistrivõistlustel kokku 30 medalit. Kuulunud 1958–73 NL-i koondisse. Leiusel oli ka juhtroll 1961 ja 1963 N. Liidu võistkondliku kulla võitnud Eesti võistkonnas. Kokku on ta mänginud Eesti koondises 75 korda.
Eesti meistriks on Leius tulnud koguni 23 korda: üheksa korda (1958–59, 1961–64, 1966, 1970, 1972) üksikmängus, kuus korda (1958, 1961–62, 1966, 1972–73) meespaarismängus ning kaheksa korda (1958, 1961–64, 1966, 1970 ja 1973) segapaarismängus. 1965–73 olnud kuus korda üksik- ja 11 korda paarismängudes. Praeguseks on Vladimir Ivanov võrdsustanud temaga üksikmängu tiitlite arvu, aga Leiusel võinuks kuldi olla tunduvalt rohkem, ent aastatel 1965 ja 1967-1969, kui ta kõige rohkem mängis rahvusvahelisel areenil, ta kodusel tšempionaadil ei osalenud.
Eeltoodud saavutuste valguses valiti Toomas Leius Eesti parimaks sportlaseks kolmel korral: 1961, 1963 ja 1965. Eks valik sõltub siin palju ka sellest, mida tegid teised – Leius võinuks ju parim olla ka aastatel 1964 või 1968, aga need olid olümpia-aastad, kus Ants Antsoni ja Jaan Taltsi medalitele polnud kellelgi võrdväärset vastu seada. Kuid Leiuse kolmekordne võit näitab seda. et Eestis on tennisesaavutusi alati kõrgelt hinnatud.
Treenerina on Leius samuti väga edukas olnud. Aastatel 1999–2001 oli ta Föderatsiooni karika võistlustel (nüüd Billie Jean Cup) Eesti naiskonna treener ja kapten. Töötanud treenerina Usbekistanis, Gruusias, Saksamaal, Soomes ja Eestis. Omab Gruusia NSV teenelise treeneri (1985) nimetust.
Sellega seoses võiks sünnipäevaartikli lõppu rääkida loo, mida Leius ise on väga armastanud pajatada – kuidas ta peatreenerina Gruusia noortevõistkonna üleliiduliseks meistriks viis. Nimelt oli enne viimast paarismängude päeva selline seis, et erinevates vanuseklassides osales finaalis kokku kuus Gruusia ja kuus Ukraina paari. Kuna Ukraina oli varasemate punktidega ees, sai Gruusia esikoha teenida ainult siis, kui nemad võidavad kõik ja Ukraina kaotab kõik kuus finaali. Leius ei muretsenud Gruusia pärast, aga käis õpetamas teiste liiduvabariikide treenereid, kelle paarid finaalis ukrainlastega kohtusid. Ja Leiuse taktikaline kavalus tõi tulu – Gruusia võitiski kõik mängud, Ukraina koatas kõik mängud!
Edu, õnne ja jaksu Eesti tennise suurkujule Toomas Leiusele!
