Täna saab 55-aastaseks tennisist ja treener Rene Busch, kes on oma nime Eesti tenniseajalukku kirjutanud pikima võiduseeriaga Eesti meistrivõistlustel.
Toomas Leius, Vladimir Ivanov ja Kristjan Lasn on küll võitnud Buschist rohkem tiitleid, aga keegi neist ei ole saanud kuut kulda järjest nagu tänane sünnipäevalaps aastatel 1992-1997.
Sportlasena oli Busch pikka aega “kahe isanda teener” – paralleelselt tennisega käis ta ka jalgpallitrennis. 2011. aastal ajakirjas Tennis ilmunud persooniloos on Busch meenutanud, kuidas ta täiesti hetkemõtte ajel tennise kasuks otsustas. Nimelt sõitis Rene Mustamäelt kesklinna jalgpallitrenni ja siis üks peatus enne lõppu astus järsku trollist maha, kõndis üle tee ja sõitis koju tagasi. Ta oli valinud tennise, aga võime vaid spekuleerida, et Busch võinuks ka jalgpallis Eesti koondisse jõuda, sest ta treenis ju “Lõvide” meeskonnas, kust väga paljud poisid sinna jõudsid.
Tennises jõudis Busch aga kiiresti tippu ja seda isegi suures NSV Liidus, kus ta oli U14 klassi, mida tollal nimetati C-klassiks, esireket. Tõele au andes tuleb siiski tunnistada, et mitmed selle edetabeli samavanused poisid jõudsid hiljem ka meeste klassis paremikku.
Buschi trump oli eelkõige liikumine ja selle ta saavutas jooksutrenniga, mida ta on ka treenerina pidanud oma õpilastele vajalikuks. Vastupidavus tuli ilmsiks eriti liivaväljakutel ja Eesti meistrivõistluste viiesetilistes mängudes. Nii võitis Busch oma esimese tiitli aastal 1990, kui ta oli settidega 1:2 ja neljandas setis 1:4 Andrei Luzgini vastu taga.
Võiduseeria hakkas pihta kaks aastat hiljem. Liivaväljakutel ei olnud talle Eestis vastaseid. Busch on ka seda meenutanud, et kui tasavägises mängus algas näiteks kolmas sett, siis ta tuletas oma vastasele meelde: “I am just warming up!” Ehk siis eesti keeles: hakkan alles soojaks saama! Teised olid selleks ajaks juba väsinud ja Busch kasutas ülekaalu füüsilises ettevalmistuses.
Rahvusvahelises mõistes olid 90ndad aga üsna rasked ajad. Välismaale turniiridele pääsuks oli vaja raha, mida taasiseisvunud Eesti esimestel aastatel kuigi palju ei leidunud. Buschil tuli ka üle elada pettumus, kui üks toetaja lubas tal finantseerida välisreisi, aga kui ta tänu headele tulemustele pääses mängima finaalturniirile, oli sponsoril raha otsa saanud. Buschi kõrgeimaks edetabelikohaks jäi 793., aga eks selle kohta on ka öeldud, et vaatamata kavalusele, võhmale ja tahtmisele jäi tal kõvemate proffide vastu mängutempost puudu, seda just kõvakattega väljakutel, mida meie piirkonna talvisel perioodil (oktoober-aprill) turniiridel vältida ei saanud.
Busch kuulus pikka aega Eesti Davis Cupi koondisse, kus tema panus oli asendamatu just liivaväljakutel. Ta pidas kokku 34 üksikmängu, millest võitis 19, ja 6 paarismängu, millest võitis 4.
Enamik koondisemängudest pidas ta just sel ajal, kui läks käiku ka tema rekordiline võiduseeria. Kas võinuks see seeria pikeneda? Jah, aga 1998. aastal mängis Busch Eesti meistrivõistlustel vigastatuna ega saanud kasutada oma peamist trumpi liikumist. Ta kaotas veerandfinaalis tolle hetke tõusvale tähele Mait Künnapile.
Busch mõistis ka ise, et enam ta tipptasemele ei jõua ja otsustas pühenduda treeneritööle. Buschil oli suur panus Rocca al Mare tennisehalli rajamise juures ja seal lõi ta ka oma tennisekooli, mille järglane on praegune klubi TC 2000. Võib märkida Buschi erinevaid saavutusi treenerina, aga esile tõsta tuleb eelkõige üht – tema käe all jõudis Eesti FedCupi naiskond Maailmaliigasse ehk 16 parema tenniseriigi hulka. Eriti meeldejääv oli 2009. aasta, kui Eesti võitis eelkõige Kaia Kanepi ja Maret Ani toel Tallinnas I liiga turniiri ja siis üleminekumängus Iisraeli.
Ka 50ndates eluaastates ei ole Busch jätnud jooksmist ning oma keha ja tervise eest hoolitsemist. Isegi jääaugus ujumine kuulub tema ettevalmistuse hulka! Nii on ta endiselt hoos seenioride turniiridel ja 2013. aastal jõudis ta 40+ klassis ka üksikmängu poolfinaali. ITF-i leheküljelt võib veenduda, et tänane sünnipäevalaps on võitnud lausa 22 seenioride rahvusvahelist turniiri! Nende hulgas on I kategooria ITF turniiride võidud Miamis ja Kaunases. Kuid seenioride klass kestab, alates tänavusest saab Busch mängida M55+ klassis ja me ei tea, millised võidud tal veel ees on.
Eesti Tennise Liit soovib oma auliikmele palju õnne sünnipäevaks ning mõistagi ühineb nende soovidega ka Tennisnet!
