Täna tähistab 80. juubelisünnipäeva Jaak Ulman, kelle panus Eesti tennise arengusse on hindamatu. Mängijana on ta harrastustennisist, aga organisaatorina juhtinud Eesti tennist kõige kõrgemal tasemel.
1945. aasta 10. jaanuaril sündinud Ulman on pärit Virumaalt ja tema kaks peamist eriala on olnud spordiorganisaator ja Eesti sidesüsteemi juhtivtegelane. Tennis pole olnud Ulmani ainus armastus, ta on aastatel 1977-1986 juhtinud ka Eesti NSV Suusaföderatsioonis mäesuusatamise komisjoni. Kui Eesti Tenniseföderatsioonist sai 1989. aastal taas Eesti Tennise Liit, asus Ulman seal tööle tegevdirektorina, aga 1990ndast kuni 1998. aastani oli ta alaliidu president.
Ulmani ülesandeks oli tennise juhtimine kõige raskemal ajal, kui vahetus võim, mis oli Eesti jaoks muidugi rõõmustav sündmus, ent samas rahaliste vahendite leidmine ala jaoks oli äärmiselt raske. Pealegi olid paljud treenerid tööle asunud Soome ja need “viimased mohikaanlased”, kes Eesti tennist edasi viisid, pidid kahe mehe eest pingutama.
Kui Eesti tennis sai 2013. aastal saja-aastaseks, võttis ajakiri Tennis enda südameasjaks ka ajaloost kirjutada ning ühes põnevas intervjuus said sõna Ulman ja tema ajal tegevjuhina töötanud Mati Kuum. See oli värvikas artikkel, kus Ulman emotsionaalselt kirjeldas, kuidas tenniseliit müüs turul kapsaid! Jah nii see oli, aga tol ajal tuli appi võtta äärmuslikke meetmeid raha teenimiseks. Kellel on veel juhtumisi kodus 2013. aasta ajakirja numbrid, võiks selle loo kas uuesti või esimest korda läbi lugeda – tasub ära! Või kuulake sel teemal Delfi podcasti Matšpall.
Pealegi tuli kohe aeg, kus taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis (ITF) ja vaja saata võistkonnad nii Davis Cupile kui ka Federation Cupile. Appi tulid ka treenerid Evald Kree ja Jüri Põldoja ning koos töötati välja koduse tennise võistlussari ja hakati osa võtma ka rahvusvahelistest turniiridest.
Kindlasti oli oma osa selles, et Ulman töötas paralleelselt Tallinna Telefonivõrgus ja tegeles ka Eesti esimeste mobiilside firmade loomisega. Nende firmade kaudu oli võimalus Eesti tennist toetada. Ulman kuulus aastatel 1997-2001 ka Eesti Olümpiakomiteesse ning tennise juurde jäi ta juhatuse liikmena 2007. aastani. Eesti Tennise Liidu auliige on Ulman aastast 1995.
Aga see ei tähendanud, et tol aastal Ulmani ja tennis sõprus sai läbi. Edaspidi tegutses Ulman peamiselt ajaloolasena, ta talletas kokku 10 videofilmile materjale võistlustest ja muudest tenniseüritustest. Ka hoolitses Ulman varasema tenniseajaloo eest, leidis 20. sajandi esimese poole vanu fotosid, millest paljud ilmusid ka 2013. aastal ilmunud raamatus “Eesti tennis 100”. Ent mitte ainult fotod – Ulman oli ka raamatu kõige produktiivsem kaasautor, sest tema kirjutada jäi lausa 250 lehekülge Eesti tennise sünnist 19. sajandi lõpus kuni 1950ndate aastate sündmusteni. Samuti toimetas Ulman tenniseraamatu statistika.
Peale selle võib Ulmani ajaloolisi artikleid leida ka ajakirjast Tennis. Tema lood olid mingil määral nagu sissejuhatus suurde raamatusse. Aastast 2012 on Ulman Eesti Spordiajaloo Seltsi liige. Ja kui juba raamatutest ja ajaloolase tegevusest juttu oli, ei saa märkimata jätta, et Ulman on ka raamatu “Eesti side 100 aastat” autor.
Eesti Tennise Liit ja Tennisnet soovivad juubilarile palju õnne ja tervist!
