fbpx
Close
paf.com

Novak Djokovic katkestas Rafael Nadali võiduseeria Roland Garrosis

Novak Djokovic teeb oma tavapäraseid žeste pealtvaatajate suunas. / Foto: Zumapress/Scanpix

Selle loo pealkiri tundub nagu väike ime, ehkki maailma esireketi Novak Djokovici (Serbia) võit Rafael Nadali (Hispaania, 3) üle ei tohiks seda olla. Aga seekord tungis Djokovic täielikult Nadali territooriumile, kui võitis Prantsusmaa lahtiste 13-kordset tšempioni poolfinaalis.

Asi on selles, et Nadal oli varem kaotanud Roland Garrosis kaks korda – 2009. aastal 1/8 finaalis ja 2015. aastal veerandfinaalis, ka siis Djokovicile. Aga poolfinaale ja finaale oli Nadal Pariisis seni võitnud 13st 13. Ehk alati, kui ta poolfinaali jõudis, Nadal turniiri ka võitis. Tänavu seda ei juhtunud.

11. oktoober 2020 oli see kuupäev, kus Nadal lausa häbistas Djokovici Prantsusmaa lahtiste finaalis 6:0, 6:2, 7:5, alustades 9 geimivõiduga järjest. Täpselt kaheksa kuud hiljem ehk reedel, 11. juunil läks Nadal esimeses setis ette 5:0. Kuid sellega kahe mängu paralleelid ka piirdusid. Djokovic ei päästnud esimest setti, aga näitas hambaid, kui tuli järele 3:5. Kui rääkida mängulises plaanis, siis hea esituse korral ei tohiks Djokovic Nadalile ka liivaväljakul alla jääda. Vähemalt mitte kindlalt. Sest mõnel aastal (2011, 2015) on Djokovic ka saviliival Nadaliga hakkama saanud, kuigi esimesena mainitud aastal Nadal ikkagi Roland Garrosis võitis.

Tookord (2010-2014) õnnestus Nadalil võita viis turniiri järjest, nüüd see enam ei kordu. Nadali võiduseeria jäi 33-mänguliseks – 4 tiitlit pluss poolfinaali jõudmine. Kuigi mõne allika kohaselt loetakse seeriat 35-mänguliseks, sest 2016. aastal teenis Nadal kaks võitu, aga 3. ringis loobus.

Mis aga juhtus reede hilisõhtul Pariisis edasi? Teist setti alustas murdega Djokovic, aga Nadal vastas samaga. Seisul 3:2 õnnestus serblasel otsustav murre. Djokovici tõrjed hakkasid üha rohkem Nadalile peavalu valmistama. Tempomängus ongi Djokovic osavam, aga Nadal kasutab liival niivõrd hästi keerdeid ja lööginurki, et suudab reeglina nende abil initsiatiivi haarata. Seekord hakkas mängu kontroll hispaanlase haardest välja vajuma.

Siiski oli mängu otsustav hetk alles kolmanda seti tie-break. Djokovic oli selles setis kaks korda murdega ees, aga rohkearvulise (nii suure, kui koroonaajal võimalik) fänniarmee toetusel tuli Nadal raskest seisust välja ja viigistas 5:5. Järgmises geimis päästis hispaanlane veel kaks murdepalli ja üha rohkem tundus, et favoriit enam ei väärata. Aga Djokovic säilitas rahu ja teenis tie-break’is otsustava minimurde seisul 4:3. Sellest piisas, et võita 7:4.

Neljandas setis läks Nadal 2:0 ette, aga see oli 13-kordse meistri viimane hingetõmme. Tuntud võitleja näis järsku väsinuna. Kas 35 aastat turjal on ikkagi palju? Tavaliselt Nadal liivaväljaku pikkades mängudes ei väsi (vähemalt näiliselt ei väsi!), aga seekord võis tema pilgust ja kehakeelest juba seisul 3:2 Djokovici kasuks aimata, et enam ta välja ei tule. Nii läkski – võit tulemusega 3:6, 6:3, 7:6, 6:2 oli ajalooline. Seekord ei pidanud pealtvaatajad kell 23 (Eesti aja järgi keskööl) tribüünidelt lahkuma, kuigi Pariisis kehtis liikumispiirang alates sellest kellaajast.

Roland Garrosi kuninga lahkumine. Kuid nii vana Rafael Nadal veel pole, et ei võiks järgmisel aastal uuesti võitu üritada. / Foto: AFP/Scanpix

“See oli kindlasti kõige ilusam mäng, mida olen siin Pariisis mänginud,” ütles Djokovic, kes on Roland Garrosis võitnud vaid korra (2016). Halvaendeline on võib-olla tõsiasi, et Nadali võitjad Pariisis (Robin Söderling 2009 ja Djokovic ise 2015) on mõlemal juhul finaalis kaotanud. Djokovicil oleks aga pühapäevase võidu korral võimalus saada pärast Rod Laverit ainsaks meestennisistiks, kes on iga slämmiturniiri võitnud vähemalt kaks korda. Karjääri suur slämm on pärast Laverit olemas nii Andre Agassil, Roger Federeril, Nadalil kui ka Djokovicil, aga igaühel neist on vähemalt üks turniir (Agassil kaks), mida ta on võitnud vaid korra. Djokovicil on see Prantsusmaa lahtised.

“Ilmselt polnud see mu parim päev,” tunnistas Nadal. “Kui sa ei suuda mängijat, kes lööb palli tõusult, oma positsioonist välja mängida, siis on raske. Publiku toetus oli imeline, ma ei jõua neid piisavalt tänada. Olin teatud hetkedel super väsinud, kuid publik andis mulle energiat.”

Endine maailma esireket Andy Roddick kirjutas Twitteris: “See on üks parimaid mänge, mida olen näinud.” Andy Murray: “Sellest paremat tennist pole liivaväljakul võimalik mängida.”

Djokovici kvaliteet oli eriti kõrge, sest 50 äralöögi kõrval tegi ta vaid 37 lihtviga, aga Nadal siiski oma parimat ei näidanud, tal oli 48 äralöögi kõrval 55 lihtviga. Kuid eksima hakkas hispaanlane eelkõige kolmandas setis, kus ta tegi 23 lihtviga Djokovici 10 vastu. Selles setis oligi vahe suurim. Nadal tegi ka topeltvigu rohkem (8-3), aga servi muudes näitajates olid mehed võrdsed – mõlemal 6 ässa, esimese servi õnnestumisprotsent Nadalil 65 ja Djokovicil 64. Murdepalle pigem päästeti, kui realiseeriti, sest Djokovic kasutas neid 22st 8, aga Nadal 16st 6.

Seega kohtuvad pühapäeval finaalis Djokovic ja Stefanos Tsitsipas (Kreeka, 5). Mängud on justkui ümber pööratud, sest mullu kohtusid nad poolfinaalis, aga Nadaliga mängis serblane finaalis. Djokovic juhib Tsitsipase vastu omavahelistes mängudes 5:2, kuid saviliival 3:0. Just sel kattel on peetud nende kaks viimast omavahelist matši, esimene neist oli mullune Roland Garrosi poolfinaal ja teine tänavune Rooma turniiri veerandfinaal. Mõlemad mängud läksid otsustavasse setti.

scroll to top