WTA tennisefoorumis on Anett Kontaveit saanud hüüdnime Indoorveit, kus tema perekonna nime esimese poole asemel on kirjutatud vihje siseturniiridele, kus Eesti esireket aina võidab.
Kuid me võiksime nimetada ta ümber ka poolfinaali-Anettiks, sest tuleb välja, et Kontaveit on tunduvalt edukam poolfinaalide kui finaalide mängimisel. Läks ju äsja Tallinn Openil samamoodi, et poolfinaalis ta Kaia Kanepit võitis, aga finaalis Barbora Krejcikovale kaotas.
Alates 2016. aastast, kui Anett esimest korda WTA turniiril poolfinaali jõudis, on ta võitnud 22st poolfinaalist 16, mis teeb võiduprotsendiks 74. Kuid ta on võitnud 16st finaalist ainult 6 ehk 37,5%. Tegelikult on poolfinaalis Anettil ka 17. võit, aga see on loobumisvõit Naomi Osakalt 2019 Stuttgardis ega lähe arvesse. Üks finaal on aga jäänud pidamata 2021. aasta Grampians Trophy’l.
Võib spekuleerida, et finaal ongi kõige raskem, seal on kõige tugevamad vastased ja võiduprotsent peabki olema madalam. Aga Anetti kõigi profimängude võiduprotsent on 61, kuidas siis poolfinaali tulemus on sellest parem? Ka poolfinaal peaks olema raskem kui esimeste ringide mängud. Anett on poolfinaalis võitnud selliseid mängijaid nagu Maria Sakkari (kaks korda), Petra Kvitova ja Jelena Ostapenko (kaks korda). Samuti Petra Marticit, kes oli poolfinaali mängimise ajal maailma 14. reket.
Finaalis on Anett võitnud kolm korda endast edetabelis eespool asunud mängijat, aga viis korda kaotanud endast nõrgemale (loe: edetabelis tagapool olevale). Siin on omapärane võrdsus, et et finaalides on Anett mänginud 8 korda endast tugevamatega ja 8 korda endast nõrgematega, aga seis on mõlema grupiga 3:5! Nii et kui me loogiliselt lähenema, on kaalukeeleks saanud finaalid edetabelis tagapool asunud mängijatega, kellega peaks Anettil olema seis vähemalt 5:3 või parem. Sel juhul oleks tal ka 50% või rohkem finaale võidetud nagu on enamikel tippmängijatel.
Selline on nimekiri Anetti finaalis võitnud “nõrgematest” mängijatest: Marketa Vondroušova (2017 Biel), Fiona Ferro (2020 Palermo), Jelena Ostapenko (2021 Eastbourne), Bernarda Pera (2022 Hamburg) ja Babora Krejcikova (2022 Tallinn). Tugevamatest on ta võitnud mullu Ostravas ja tänavu Peterburis Sakkarit ning mullu Cluj-Napocas Simona Halepit, ehkki kohe pärast turniiri Anett temast edetabelis möödus.
Vaatasin järele väga palju finaalis mänginud praeguste tegevtennisistide saldod ja kõigil on see vähemalt 50%: Karolina Pliškoval 16-16, Simona Halepil 24-18, Petra Kvitoval 29-11, Garbine Muguruzal 11-7 ja Arina Sabalenkal 10:7. Iga Swiatekil on koguni 9-1, aga ta on siiski mänginud ainult kümme finaali. Kaia Kanepi on mänginud ka kümme finaali, aga miinuses nagu Anett 4-6 (40%). Tenniseajaloos on tähtsate mängude kaotajana tuntuks saanud Svetlana Kuznetsova, aga tema finaalide tulemus on 18-24 (43%) ehk siiski Eesti mängijaist parem.
Kuid üldsuse silmis on tänapäeva tippudest “suur kaotaja” ikkagi Maria Sakkari, kelle finaalide saldo on 1-5 ja poolfinaalide saldo 6-16. Kokku seega 7-21 ehk Sakkari on kõigist mängitud poolfinaalidest ja finaalidest kaotanud 75%.
Ja lõpuks huvitav detail: Anett ei ole eduseisust kaotanud ühtki finaali, aga on kaotusseisust võitnud kaks. Seega võinuks saldo hea võitlusvaimuta isegi hullem olla! Tõsi, eks Moskvas tuli Jekaterina Aleksandrova ise appi, et kaotada, ja Sakkari lagunes Peterburis otsustava seti seisul 5:2. Kuid ilma võitlemata poleks neid võite ikka tulnud…
Kaia rohkem tuntud kui veerandfinaalide kaotaja
