US tenniseakadeemia kuni 14-aastaste võistlejate treener ja Eesti rahvusmeeskonna Davis Cupi kapten Ekke Tiidemann rääkis intervjuus Tennisnetile, miks Eesti noorte läbilöök rahvusvahelisel areenil üldiselt harvaks juhuseks jääb.
Ekke Tiidemann, kes igapäevaselt juhendab US Tenniseakadeemias mitmeid oma (U14, U12) vanuseklassi paremaid ja poisse ja tüdrukuid, sõnas, et üheks põhjuseks, miks noorte eestlaste võidud rahvusvahelistel võistlustel ikkagi pigem erandiks kipuvad jääma, on vähesem treeningute ajamaht.
„Noored mängijad peavad peavad teadvustama endale, et kui on võetud kõrged eesmärgid, siis tuleb panustada igapäevaselt ja sajaprotsendiliselt. Ajamaht, mida praegu nii 13 – ja 14-aastased eestlased trennile kulutavad, ei ole tegelikult väga suur. Kui võrrelda noormängijatega, kes kuuluvad Euroopa omaealiste tippu, siis ilmselgelt treenivad meie noormängijad lihtsalt vähem. Paljud kuni 14-aastased kasutavad juba e-kooli varianti, sest muidu tippu ei saa. Päris raske on väiksema treeningmahuga konkureerivate eakaaslastega sammu pidada,“
Kuid Tiidemann ei ajanud süüd vaid treeningtundide arvu kaela.
„Teine asi on see, et noormängijad peavad ise ka grupitreeningutel rohkem pingutama ja treenereid kaasa tõmbama. Treeningutelgi on tarvis keskenduda, sest kui sa treeningutel seda ei tee, siis on väga raske seda ka võistlustel teha. 13 ja 14 on see vanus, kus ainult treeneri tagantutsitamisest enam ei piisa. Kui mängija näitab suurt soovi areneda, siis on võimalik juhendajal pühenduda rohkem detailidesse,» rääkis Tiidemann.
Tiidemann leidis, et kuigi treeneri üks oluline oskus on motiveerimisoskus, peab motivatsioon mängijaga olema vastastikune.
„Kui on näha, et poisid või tüdrukud tahavad ja pingutavad, siis see tõmbab ka treenerit rohkem käima ja nii tekib efektiivne motivatsiooniring. 13-aastased pole enam pisipõnnid ning olen kindel, et selles vanuses saadakse juba aru, et mida tuleb teha, et eesmärke saavutada. Kuigi meil USTA-s (US tennisekadeemias – toim) on ka füüsilise ettevalmistuse treeningud suhteliselt hästi korraldatud, siis jällegi taandub paljuski mängijate suhtumisele. Kui füüsilise ettevalmistuse treeneril on korraga vaja tundi anda 10-12 õpilasele, siis on ilmselge, et individuaalselt läheneda on keeruline, kuid ei tohiks olla nii, et treener peab lisaks lapsi piitsaga taga ajama,“ rääkis Tiidemann.
„Kokkuvõtlikult kaks asja. Kuigi ajaline treeningmaht on oluline, on tähtis ka intensiivus. Parafraseerides O.Lutsu „Kevadest“ õpetaja Lauri – kui midagi teed, tee täiega. Kasvõi 15 minutit pingutust, ja siis tee väike puhkepaus, kui ei jaksa. Aga selle asemel niisama väljakul 45 minutit tilulilutada pole mõtet. Treeneritena tegeleme sellega päris palju, kütame poisse-tüdrukuid üles. Aga igapäevaselt seda selles vanuses tennisemängijatele enam tegema ei peaks,“ oli Tiidemann resoluutne.
